Mitmetest riketest tingitud eriolukord Balti piirkonna elektriturul andis Eesti Energiale võimaluse põlevkivielektrijaamad mitme kuu järel taas tööle panna.
Kaablirikked avasid võimaluse põlevkivijaamad taas tööle panna
Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo tõdes, et tõsiasi, kui kusagil läheb midagi viltu, siis on see kellelegi kasulik, leidis neil päevil kinnitust. "Meie saame nüüd elektrit toota," ütles ta olukorra kohta, kus Balti elektriturul tekkis sel nädalal elektripuudus, kuna avariiremondis on üks Eestit ja Soomet ühendavatest Estlinki kaablitest, pühapäeval langes rivist välja Leedu-Rootsi ühenduskaabel, millele järgnes teisipäeval Lätis gaasielektrijaama seiskumine kõrgepingekaabli plahvatuse tõttu.
Kujunenud olukorras pidid börsihinnaga seotud paketiga elektritarbijad maksma elektri eest ligemale kümme korda rohkem kui sel aastal tavaks, sest kolmapäeva lõuna ajal kerkis turuhind üle 250 euro megavatt-tunnist.
Pajo sõnul on selline tootja seisukohast soodne olukord siiski lühiajaline ning praegu rivist väljas olevad ühenduskaablid saavad ilmselt nädala lõpus korda ja Baltimaadesse hakkab taas jõudma Põhjamaade odav hüdroenergia, mida on tänavusel kevadsuvel erakordselt palju.
"Suures pildis on turuolukord ikka endine ehk meile elektri tootmise seisukohast kehv. Mõne päevaga me mingeid tohutuid kasumeid ei teeni. Kuid tekkinud olukord võimaldab meil hoida elektrijaamade operaatoreid vormis. On vaja olnud plokid, kütuse etteande ja tuhaärastuse süsteemid kiiresti tööle panna," sõnas ta.
Pühapäeval käivitas Eesti Energia ka oma kõige uuema ja efektiivsema Auvere elektrijaama, mis on samuti viimastel kuudel elektriturul valitseva odava hinna ja hooldusremondi tõttu seisnud.
Sel aastal on Eesti üle poole tarbitavast elektrist importinud. Kujunenud olukorras on sel nädalal Eestis elektrivajadus kaetud põhiliselt kodumaise elektriga. Näiteks kolmapäeva hommikul kella 7 ajal tarbiti Eestis 830 megavatti elektrit, millest 87 protsenti ehk 723 megavatti tuli Eestist ja valdavalt Narva põlevkivijaamadest.