Mäetagusel käivitus päikeseelektrijaam

Mäetaguse päikesejaamast loodab vald aastas 20 000 − 25 000 eurot säästu.

FOTO: Erik Gamzejev / Põhjarannik

Mäetaguse hotell, spaa ja mõis saavad reedest alates elektrit Alutaguse valla rajatud päikesejaamast.

"Selle ettevõtmise suhtes oli ka kahtlejaid, aga ma leian, et õige asi sai tehtud − see on üks väheseid projekte, mis tulevikus reaalselt tulu annab," ütles Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.

Aastas võiks päikesejaam anda 20 000 − 25 000 eurot säästu.

4x50 ehk kokku 200kilovatine päikeseelektrijaam varustab energiaga Mäetaguse hotelli, spaad ja mõisa.

"Oma nelja 50kilovatise jaamaga kuulume nende hulka, kes saavad selle eest ka taastuvenergia tasu," märkis Võhmar.

Tema sõnul pole tegemist toetuse saamise nimel nipitamisega, vaid tarbijad ongi eraldi objektid eraldi kinnistutel − nii mõis, hotell kui ka spaa. Neljas objekt on päikesejaama enda kinnistu, kus tulevikus on võimalik ka tarbimist tekitada. Näiteks elektriautode laadimispunkt, kui selliseid sõidukeid rohkem peaks liikuma hakkama.

Kui varem usuti päikesejaam end kümne või rohkemagi aastaga ära tasuvat, siis tänu toetusele (mida makstakse tosina aasta jooksul) lüheneb tasuvusaeg kuuele-seitsmele aastale (olenevalt sellest, kuidas muutub elektri hind).

Päikesejaama ehitas OÜ Pro-Solar ja see läks vallale maksma 200 000 eurot.

Võhmar ei tea, et mõnes teises omavalitsuses valla või linna oma päikesejaama oleks.

"Hoonete katustele on päikesepaneele paljudes kohtades pandud, aga valla oma päiksejaamast pole kuulnud," nentis ta.

Alutaguse valla hoonetest on päikesepaneelid praegu üksnes Iisaku lasteaia katusel. Ideena on välja käidud ka Mäetaguse lasteaia, kooli ja rahvamaja katuste päikesepaneelid.

"Mäetaguse lasteaia mõtte lükkasime kõrvale − seal on kõrged puud, mille varjud segaksid; nende puude mahavõtmisega poleks keegi nõus. Kool ja rahvamaja on tuleviku teema, projektid on valmis ja kui võimalus tekib, teeme ära. Alustasime päikesejaamast kui kõige kasumlikumast projektist, seal tarbime päikeseenergia maksimaalselt oma tarbeks ära; kool ja rahvamaja pole ju suvel eriti suured tarbijad," rääkis Võhmar.

Tagasi üles