Kui aheraine läheb Rail Balticu alla, pole uusi paekarjääre vaja

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on Eestis ees suured taristu investeeringud, nagu Rail Balticu raudtee rajamine, hoogustumas on ka põhimaanteede ehitamine. Eesti Energia on teinud palju uuringuid tuha ja aheraine ning nende segude kasutamiseks täitematerjalidena suurtel taristuprojektidel.

"See on meile majanduslikult huvitav, et jäätmest saab toode. Lisaks jääb tänu sellele suur osa Eestimaast üles kaevamata, sest pole vaja rajada uusi paekarjääre. Peale selle saab ka raudtee tööd juurde, kuna Eesti-sisest vedu tekiks päris suures mahus," ütles ta, märkides, et logistikat on katsetatud ja see toimib. 

Sutteri sõnul on koostöös Ragn-Sellsiga ettevalmistamisel ka kaltsiumtoodete tootmine tuhast. See projekt sai eelmise aasta lõpus esialgu tagasilöögi, kuna Narva-Jõesuu linnavolikogu ei nõustunud algatama selle tööstuse detailplaneeringut, peljates, et kui tuhk läheb töötlemisele, siis jääb linn ilma praegu eelarvesse laekuvast tuha ladestamise tasust. Sutter loodab, et tulevikus õnnestub leida lahendus ja see projekt ellu viia. 

Õlitehasest võib tulevikus saada plastitöötlemistehas

Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži laborites testitakse praegu plastist õli tootmist.

"Praegu on tulemused väga head. Meil on võimalus muuta seesama tehnoloogia, mida on nimetatud kurjade sõnadega saastavaks põlevkiviõlitehaseks, tänapäevaseks keemiaüksuseks, mis lahendab üht tänapäeva suuremat jäätmete probleemi: mida hakata peale plastijäätmetega?" ütles Sutter. 

Ta märgib, et plastijäätmete taaskasutamiseks ei ole seni olnud eriti häid variante. Plastitööstused on huvitatud ka plastijäätmete puhastamisest sellise tasemeni, et sellest saaks toota uut plasti. Jäätmed läheksid uuesti ringlusesse.

"Sellist tööstusliku pürolüüsi kogemust nagu siin Ida-Virumaal ei ole kusagil mujal Euroopas. Sel võib olla ringmajanduse võtmes väga oluline roll," tõdes Sutter. 

Tema sõnul on tulevikus jäätmete taaskasutamisel üha enam piiriülest spetsialiseerumist. "Ei ole mõtet ette kujutada, et Euroopa riigid lokaalselt oma riigi piires lahendavad jäätmete taaskasutuse probleeme. Eriti väiksemad riigid," lisas ta. 

Sutter toob näiteks, et kui Eestis on pürolüüsi kogemus, mida saab kohandada plastijäätmete töötlemiseks, siis näiteks Soomes on see olemas vanapaberi ja papi puhul. "Sellist ümbertöötamist pole mõtet teha väikestes kogustes, vaid ikka mitmeid riike hõlmavas piirkonnas," lisas ta, märkides, et plastijäätmete puhul võib silmas pidada kogu Põhja-Euroopa vajadusi. See tähendab, et tulevikus hakatakse nende riikide plastijäätmeid tooma Narva lähistele Auveresse töötlemisele.

Hando Sutter märkis, et tänu Sillamäe sadama lähedusele on selleks olemas ka head logistikavõimalused. Juba praegu liigub sealt kaudu siinsesse elektrijaama Euroopa riikide jäätmepuit. 

Virumaa kolledž on Sutteri sõnul teinud plastijäätmete töötlemise ettevalmistamisel väga head laboratoorset uuringutööd, neid on toetanud oma teadmistega Tallinna tehnikaülikool. "See meile väga oluline koostöö on väga hästi käima läinud. See on täitsa uus hingamine. Juunikuuks peaksime saama lõplikud tulemused ja siis tahaks hakata ette valmistama juba tööstuslikku pilootseadet," rääkis ta lähiaja plaanidest. 

Praegu on plaanis õli tootmisel asendada põlevkivi osaliselt plastijäätmetega. Sama on kavas hakata tegema ka rehvipuruga, mille katsetused on juba edukalt selja taga. 

Sutter rääkis, et on teadlastelt küsinud, kas oleks reaalne ühel päeval toota õli 100 protsenti plastist. "Nad on natuke mõeldes öelnud, et teoreetiliselt võiks see niimoodi olla. Selleks on vaja lahendada soojuskandja probleem. Võib-olla aastal 2050 meie Enefiti õlitehased jätkuvalt töötavad, aga neist on siis saanud jäätmeid töötlevad keemiatööstused," vaatas ta 30 aastat ette. 

Estonia kaevandusest saab hüdroelektrijaam

Hando Sutteri sõnul on Estonia kaevandus unikaalne objekt, kus maa all 60-70 meetri sügavusel on suuruselt Tallinna linnaga võrreldav territoorium, mida on rajatud ligemale pool sajandit.

Maa seest koos põlevkiviga välja võetud aheraine on samas ladestatud ümberkaudsetesse kõrgendikesse. On tekkinud kunstlikud pinnavormid. Eestimaa on suhteliselt tasane, meil ei ole selliseid kõrguste vahesid nagu näiteks Rootsis ja Norras, kus saab tänu sellele hüdroenergiat kasutada. 

"Kuna oleme sellise pinnavormi loonud, et meil on maa all sügaval suur reservuaar ja meil on mäed, siis pani see meid mõtlema, et seal on võimalik hüdroenergiat tekitada," rääkis Sutter.

Pumphüdroelektrjaam tähendaks seda, et umbes 30 meetri kõrgusele aheraineplatoole rajatakse veereservuaar. Kui tekib vajadus toota elektrit, lastakse vesi 100 meetrit allapoole kaevanduse põhja nõnda, et see paneb pöörlema vahepeal olevad turbiinid. Seejärel pumbatakse vesi taas üles. 

Sutteri hinnangul on tulevikuenergia süsteemis keskne väljakutse elektrienergia salvestamine. "Mida rohkem on taastuvenergiat, seda rohkem on seda vaja. Ka süsteemi varustuskindluse mõttes on kiire üles ja alla koormamise võimekus hästi oluline. See panigi meid mõtlema pumphüdroelektrijaama peale," rääkis ta.

Praegu on pumphüdroelektrijaama esimese etapi projekteerimine jõudnud Sutteri sõnul päris kaugele. "Tahame seda veel laiendada. Siit võib tulla täiesti arvestatava mahuga pumphüdroelektrijaam, millel saab olema tulevikus Eesti energiasüsteemis väga oluline roll, kuna ta on juhitav," ütles Sutter. 

Ida-Virumaa üleminekut rohemajandusele kajastava artiiklite sarja kirjastamise projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus