Koroona võttis ka legendaarse jooksumehe Mart Vildi

Nimekas jooksumees Mart Vilt oli lõbus, vimkasid teha armastanud lahtise pea ja otsekohese ütlemisega mees, kes on oma elu ja seiklused kirja pannud ka mitmesse raamatusse. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kui Illuka lähedalt pärit Mart Vildi joostud Eesti rekordite alistamiseks kulus ligemale pool sajandit, siis koroonatõbi murdis kuulsa jooksumehe mõne nädalaga. 

"Alles 8. jaanuaril helistas ta mulle, soovis õnne sünnipäeva puhul ja rääkis, nagu talle ikka tavaks, ka paar krõbedat anekdooti. Aga mõned päevad hiljem viis kiirabi ta juba kõrge palavikuga haiglasse, kus tal tuvastati koroona. Sel esmaspäeval sain teada, et teda enam ei ole," rääkis Ida-Virumaa spordielu kauaaegseid eestvedajaid Ilmar Taluste, kes on mitukümmend aastat korraldanud Ida-Virumaal ka Vildi auhinnavõistlusi.

85aastaselt surnud Mart Vildi Londonis 1966. aastal joostud 1500 meetri aeg 3.39,0 püsis Eesti rekordina 42 aastat. Tema miilijooksu Eesti siserekordi ületamiseks kulus aga koguni 50 aastat. Pärast sportlaskarjääri lõppu juhtis Vilt Kohtla-Järve spordiseltsi Kalev. Need olid selle spordielu kuldajad. Viimastel aastakümnetel elas Vilt Lääne-Virumaal. 

Taluste ja Vilt olid ühekandimehed, kes Illuka kooli internaadis ühe talve ka ühes toas elanud. "Seal suures toas me ainult magasime, ülejäänud aja olime ikka kas tunnis või õues sporti tegemas. Ta oli minust mõned aastad vanem, aga selline tõeline spordihing, kes oli eeskujuks ja innustuseks ka meile. Sport oli tol ajal loomulik tegevus, tegime seda mõnu ja naudinguga," rääkis Taluste, meenutades, et sportimise kõrval mängis Mart Vilt väga hästi ka mandoliini. 

Kuigi keskmaajooksule pühendus Mart Vilt tippsportlasena alles täiskasvanuna, sai ta edu saavutamiseks vajaliku põhja Taluste sõnul looduslähedase eluviisi ja maatööga. "Ta käis lapsena palju karjas. Oma kodukohast Kõnnult käis Kuremäe algkooli iga päev jalgsi ligi kümme kilomeetrit. Ta tegi erinevaid alasid, eriti suusatamist. Kui ta tuli pärast sõjaväge Jõhvi kaevandusse spordimeetodikuks, siis oli tal põhiala võrkpall. Ta on ise öelnud, et staadioni nägi ta esimest korda alles 18aastasena," meenutas Taluste. 

Tema sõnul oli Vilt hästi lõbus, vimkasid teha armastanud lahtise pea ja otsekohese ütlemisega mees, kes on oma elu ja seiklused kirja pannud ka mitmesse raamatusse. 

Raamatus "Elu otsimas" kirjutas ta endast: "Ma ei usu, et minu puhul saab rääkida andekusest või teadlikust sportlaseteest. Mingi tahe mind valdas, aga kuhupoole pürgida, seda ma ei teadnud. Rabelesin teadmatuses ja elutee kulges suuresti olude sunnil. Nagu kõigile lastele meeldivad elevust tekitavad liikumismängud, nii ka mulle. Andsin kehakultuurile ja spordile algul oma väikese sõrme, hiljem end tervikuna. Esialgu teadmatuses, kus mina ei valinud oma saatust, vaid elu valis mulle märkamatult mind." 

Kui Eesti praegune parim pikamaajooksja Tiidrek Nurme 2008. aastal Mart Vildi nimel olnud Eesti 1500 meetri jooksu lõpuks üle suutis joosta, rääkis Vilt Põhjarannikule, et on imestunud, et talle sel päeval nii palju on helistatud. "Tookord, kui jooksin rekordi, ei teinud sellest suurt keegi välja − arvati, et mis selles ikka nii erilist on, küll aasta-paari pärast üle joostakse. Aga ei teagi kohe, miks selleks nii palju aega kulus," sõnas ta. 

Vilt oli varem lubanud mehele, kes tema rekordi üle jookseb, saata kuldsete tähtedega telegrammi. Sõnapidaja mehena sättiski ta sammud lähimasse postkontorisse. "Seal naerdi mind välja, öeldi, et niisugust asja nad küll teha ei saa," rääkis ta. 

MART VILT

(2. märts 1935 - 25. jaanuar 2021)

* kergejõustiklane ja sporditegelane.

* Lõpetas 1954 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, õppis kaugõppes Minski KKI-s.

* Hakkas sportima Illuka koolis, tehnikumis harrastas võrkpalli ja suusatamist. Nõukogude armees ajateenistuses (1954–57) tõusis diviisi meistriks suusatamises ja jooksualadel.

* Aastast 1958 suunas tema treeninguid Aleksander Tšikin.

* Oli 1964, 1965 ja 1966 Genfis SATUS-e ja 1964 Pariisis l'Humanité krossil auhinnavõitjaid, 1967 tuli Euroopa sisemängudel 3000 m jooksus 4. ja 1966 EM-il 1500 m-s 14. kohale (eeljooksus 3.42,7), NL-i mv-tel võitis 1500 m jooksus 1965 hõbeda ja 1966 kulla ning Suurbritannia ja NL-i maavõistlusel püstitas 42 aastat püsinud Eesti rekordi 3.39,0 (1966 maailma edetabeli 8. tulemus).

* Tuli 1958–69 1500 m ja 5000 m jooksus ning murdmaajooksus kokku 9 korda Eesti meistriks, sai mv-tel 8 hõbedat ja 1 pronksi ning oli 2 korral Eesti meistreid ka 4 × 1500 m teatejooksus.

* 1964–67 parandas 12 korda Eesti rekordit: 5 korda 1500 m (3.45,0 – 3.39,0) ja 5000 m jooksus (13.59,4 – 13.47,8) ning korra 3000 m jooksus staadionil (8.09,4) ja hallis (8.02,2). 1963 oli Eesti rekordi püstitajaid 4 × 1500 m teatejooksus.

* Isiklikke rekordeid: 800 m 1.50,2 (1967), 1000 m 2.22,4 (1966). Msp (1964), suurmeister (1966). Eesti parim sportlane 1966. Kuulus 31 korda Eesti ja 9 korda NL-i koondisse. Kalevi auliige (1965).

* Töötas Jõhvi SKs suusatreenerina, Kohtla-Järvel spordimetoodikuna ja treenerina ning Kalevi linnanõukogu esimehena, hiljem oli ehitaja ja Roela kooli kehalise kasvatuse õpetaja. 

* Kirjutanud raamatud: Elu otsimas (2002), Mälestustekett (2005, vene keeles 2007), Seitse õde Ingerimaalt (2007), 1000 matsu allapoole vööd (2009), Rebaseliivased teed (2011), 500 nipsu vastu naba (2012), Jänesepoiss ja sipelgaemand (2013), Saatuse varjud (2014).

Allikas: Eesti Spordi Biograafiline Leksikon