Pöördumine haridusministrile: Lüganuse kooli kaotamisega kaob eesti keele ja kultuuri kandja Ida-Virumaal

Lüganuse kool Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Lüganuse kooli kaotamisel kaoks oluline eesti keele ja kultuuri järjepidevuse kandja Ida-Virumaal, leiavad kooli vilistlased ja toetajad haridusminister Liina Kersnale tehtud pöördumises. 

25 allakirjutanut, märgivad, et Lüganuse kool on tähtis kogukondliku identiteedi nurgakivi ja kogukonnamälu hoidja, mis säilitab sidet kodukohaga ka vilistlaste seas. Nad leiavad, et 60 õpilasega maakool ei ole Eesti haridusmaastikul nii väike kool, et poleks võimalik kaaluda selle tegevuse jätkamist.

Nad toetavad Lüganuse kooli jätkamist põhikoolina, sest sellest sõltub Ida-Viru maapiirkonna edu ja areng.

"Otsusel kool kaotada on korvamatud tagajärjed: kaob üks Eesti vanimaid koole, kaob oluline eesti keele ja kultuuri järjepidevuse kandja Ida-Virumaal, mis võib mõjutada lastega peresid mujale elama kolima," on kirjas pöördumisel, millele on teiste seas allakirjutanud ka kasvatusteadlane Tiiu Kuurme, Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, kirjandusteadlane Liina Lukas, muusik Riho Rõõmus, koorijuht Maarja Soone. 

Lüganuse vallavolikogus on läbinud esimese lugemise valla koolivõrgu korrastamise eelnõu. Selle kohaselt koonduks kogu põhihariduse juhtimine Kiviõli 1. keskkooli alla. Õppetöö jääks alles kõigis viies koolis, kus praegu, aga muudatusena jääks üheksaklassilisest Lüganuse koolist alles algkool, mis koliks ajaloolisest koolimajast kõrvalhoonesse. Ühtset juhtimist kavandatakse ka valla lasteaedadele. 

Lüganuse ja Maidla kool ei soovi minna Kiviõli 1. keskkooli ühtse juhtimise alla, vaid eelistavad n-ö kahe maakooli liitu ning selliselt, et Lüganuse kooli jääb alles rohkem kui kolm klassi, mida näeb ette praegune reformikava.

Lüganuse kooli vilistlaste ja toetajate pöördumine

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister

Lüganuse valla valitsus ja volikogu Jälgime murelikult Lüganuse valla valitsuse ja volikogu kiirustades tehtud otsuseid valla koolivõrgu ümber korraldamiseks, mille tulemusena kaotataks ajalooline Lüganuse kool (asutatud 1694). Põhikoolist jääks alles kolmeklassiline algkool, lapsed tõstetaks praegusest, 1926. aastal koolimajaks ehitatud ning viimastel aastakümnetel nüüdisaegseks ja õppetööd igakülgselt toetavast keskkonnast kõrvalhoonesse. Meid teeb nõutuks, et Lüganuse kogukonna arvamust ja ettepanekuid ei kuulata ega võeta arvesse. Avalikud veebiarutelud toimusid alles pärast rahvaesindajate tungivat nõudmist.

Lüganuse kogukond seisab kindlalt oma kooli selja taga, soovides oma lastele võimalust saada kodu lähedal hea põhiharidus ja hoida senist koolikeskkonda. Tugev ja arenev maakool, mis asub kaunis ümbruskonnas, on see, mis on toonud peresid siia elama. Koolil on hea maine, õppekvaliteet on kõrge, õpilased on saanud aineolümpiaadidel arvestatavaid tulemusi. Kool on ise aktiivselt otsinud võimalusi õppetöö ja -keskkonna rikastamiseks, näiteks kirjutanud aastaid edukalt KIK projekte ja osalenud keskkonnahariduslikes programmides ning kuulub nüüd Rohelise Kooli võrgustikku. Viimastel aastatel on laste sündide arv hakanud ka suurenema. Lüganuse kool on tähtis kogukondliku identiteedi nurgakivi ja kogukonnamälu hoidja, mis säilitab sidet kodukohaga ka vilistlaste seas.

Haridusvaldkonna arengukava 2035 kohaselt on Eesti üheks sihiks tagada kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja ressursitõhus õppeasutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Selleks tuleb muuhulgas kohalikul omavalitsusel tagada kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes.

60 õpilasega maakool ei ole Eesti haridusmaastikul nii väike kool, et poleks võimalik kaaluda selle tegevuse jätkamist. Otsusel kool kaotada on korvamatud tagajärjed: kaob üks Eesti vanimaid koole, kaob oluline eesti keele ja kultuuri järjepidevuse kandja Ida-Virumaal, mis võib mõjutada lastega peresid mujale elama kolima.

Arvame, et kogukonna soov säilitada oma kool peab olema valla valitsusele ja volikogule sisendiks koolielu korraldamisel, mitte aga nii, et koolireform tehakse kabinetivaikuses, volikogu väga napi häälteenamusega. Kohalikku elu nii oluliselt mõjutav otsus peaks olema palju laiapõhjalisem ja konsensuslikum ning kaaluma peaks erinevaid võimalusi kooli tegevuse jätkamiseks ja tugevdamiseks. Ei olnud ju haldusreformi eesmärk, et väikesed kogukonnad tasalülitatakse ja esiplaanile asetatakse suurema ja tugevama huvid. Vallavõim peaks seisma ka kõige pisemate kogukondade eest, aga praegu on just need jäänud ilma eestkostest.

Toetame Lüganuse kooli jätkamist põhikoolina, sest sellest sõltub Ida-Viru maapiirkonna edu ja areng. Paneme ette kaaluda alternatiivseid lahendusi koolielu korraldamiseks Lüganuse vallas. Jätame Lüganuse lastele turvalise ja kauni koolikeskkonna!

Lüganuse kooli vilistlased ja toetajad

Kadi Buhharin

Marek Feldman

Alar Kriisa

Ulvar Kullerkupp

Kai Kutman

Tiiu Kuurme

Marge Kuusma

Kadri Liimal

Pille Liimal

Liina Lukas

Kadi Põder

Anne Pärtna

Maarja Pärtna

Tiit Pärtna

Eda Rembel

Riho Rõõmus

Lembe Rätsep

Maarja Soone

Liina Sumberg

Oksana Heimonen Sääsk

Kaja Toikka

Karl Uustal

Käthlin Uustal

Jüri Viikberg

Tiina Wiker