Narvas süüdatakse autosid, prokuratuur juhtumite vahel seost ei näe

Prokuratuuri hinnangul on kõige sagedasemad autode salaja süütamise põhjused seotud inimestevaheliste suhete või huligaansusega või sooviga midagi varjata. See foto põlenud autost on tehtud 2017. aasta detsembris Narvas veoautode parkimisalal, kui seal oli süüdatud šokolaadilastiga veok. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Viimase kuu jooksul tuleb Narvast peaaegu igal nädalal teateid autode põlengutest, muu hulgas kahtlustatakse süütamisi, kuid prokuratuur ütleb, et praegu pole põhjust näha nende palangute vahel seost. 

Politsei on viimase nädala jooksul alustanud kaht kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb vara rikkumist või hävitamist.

Juhtumid pole seotud?  

2. aprilli õhtul teatas juhuslik pealtnägija, et Narvas Spordi tänaval lõõmab väikebuss Volkswagen. Päästjatel õnnestus ära hoida tule levik kõrval seisnud autodele, kuid Volkswageni omanik sai 7000 eurot kahju.

Ka märtsis oli vähemalt kaks juhtumit, mida politsei käsitles kohe alguses autode süütamisena.

Kuu jooksul hävis mitu autot 

• 11. märtsil kell 2.15 sai häirekeskus väljakutse Narva linna I. Grafovi tänavale, kus maja ees hoovis põles lahtise leegiga kaks sõiduautot. Masinate süttimise põhjust selgitab uurimine.  
• 19. märtsil kell 14.22 sai häirekeskus teate, et Narvas Kulgu tänaval oli teadmata põhjusel süttinud garaažis seisnud veoauto. Väidetavalt garaažis mingeid remonttöid ei tehtud. Veokit püüti traktoriga välja tõmmata, kuid raske koorma ja seisupidurite tõttu see ei õnnestunud. Põleng kustutati kell 15.39. Täpne tekkepõhjus on selgitamisel.  
• 27. märtsi õhtul kell 22.45 kutsuti päästjad Narva Kooli põiku, kus põles sõiduauto. Päästjad kustutasid tulekahju ja hoidsid ära läheduses seisnud sõidukite süttimise. Politsei uurib juhtunut. 
• 31. märtsil kell 23.47 kutsuti päästjad Narva Lääne tänavale, kus remonditöökojas oli süttinud kaks sõiduautot. Kohale saabunud päästjad kustutasid lausleekides masinad. Tulekahju tekkepõhjuse selgitab välja juurdlus. 
• 2. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust selle kohta, et Narvas Spordi tänava maja juures põles väikebuss. 

Allikad: Ida päästekeskus ja Ida prefektuur 

Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Priit Heinsoo sõnul aga ei ole praeguses menetlusjärgus põhjust arvata, et neid juhtumeid saaks omavahel seostada ehk et Narvas tegutseks mingi(d) autosüütaja(d). "Arvestades sündmuste olustikku ja pilti, pole praegu ühtegi alust oletada, et tegemist võib olla seotud juhtumitega," lausus ta. 

Kõik põlengujuhtumid, välja arvatud üks veoautopõleng, on aset leidnud õhtusel või öisel ajal, mis annab süütajaile võimaluse end paremini võimaliku kaamera- ja inimsilma eest varjata. 

Põhjuseks emotsioonid, huligaansus ja varjamine 

Prokurör Priit Heinsoo sõnul on varasem uurimiskogemus näidanud, et sõidukite süütamiste motiivid on sageli erinevad. "Pahatihti on mängus inimeste emotsioonid ja omavahelised suhted, sageli on põhjuseks lihtsalt huligaansus, aga on ka selliseid juhtumeid, kus auto süütamisega püütakse midagi varjata," rääkis Heinsoo. Prokurör lisas, et sageli juhtub nii, et süütaja eesmärk on põlema panna üks auto, kuid selle tagajärjel saavad kahjustada ka kõrvalseisvad sõidukid, mis oluliselt suurendab tekitatud kahju.

Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, lubab karistusseadustik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.