Erakonnad teevad riigikogu valimistel Ida-Virumaal suurema verevahetuse

Keskerakond kavatseb Ida-Virumaal tuua esinumbrina valimislahingusse Kaido Höövelsoni, keda sumomaadlejana tuntakse kui Barutot ja kes sel pildil on avamas Narva karjääris töötavat Baruto-nimelist buldooserit. Sotsid seavad vastu Püssist pärit praeguse kultuuriministri Piret Hartmani, kes on sage külaline Ida-Virumaa üritustel ja sel pildil jagab putru Jõhvi muusikaväljakul toimunud raamatukogupäeval. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Suuremad erakonnad kavatsevad eelseisvatel riigikogu valimistel Ida-Virumaa ringkonnas õnne leida uustulnukatega. Praeguste märkide järgi ei õnnestu Keskerakonnal korrata siin varasemat ülisuurt valimisedu ja hääled peaks jaotuma eri erakondade vahel ühtlasemalt.

Kõige olulisem muutus on, et 2019. aastal toimunud valimistel kuuest suuremast häältekogujast Ida-Virumaal koguni viis ei kavatse seekord siin kandideerida. Need viis − Yana Toom, Mihhail Stalnuhhin ja Martin Repinski Keskerakonnast, Eerik-Niiles Kross Reformierakonnast ja sotsiaaldemokraat Katri Raik − võtsid kokku üle 13 000 hääle ehk ligemale pooled kõigist häältest.

Ida-Virumaal oli juba neli aastat tagasi riigi kõige madalam valimisaktiivsus − 48,2 protsenti. Kui nüüd ei kandideeri siin mitmed varasemad tugevad häältemagnetid, nagu Toom või Stalnuhhin, siis võib arvestatav osa nende valijatest loobuda valimistel osalemisest. Väikese osaluse puhul muutub riigikogu liikme mandaadi hind Ida-Virumaal odavamaks ja see teeb teistele erakondadele Keskerakonnaga konkureerimise lihtsamaks.