/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2023/03/08/15187605t1h6934.jpg)
Statistikaamet pani 8. märtsi puhul kokku Eesti keskmise naise portree ja kogus muidki põnevaid fakte Eesti naiste kohta.
Eesti kõige "naiselikum" maakond on Ida-Virumaa
Naistepäeva puhul vaatas statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik, mida näitavad rahvaloenduse andmed keskmise Eesti naise kohta, võttes aluseks rahvaloenduse andmed.
Viimase rahvaloenduse andmetel ehk 2021. aasta 31. detsembri seisuga on naisi Eestis meestest rohkem: Eestis elab 698 398 naist ja 633 426 meest. Ehk siis naiste osakaal rahvastikust on 52,4%, ehkki vanusegrupiti ei jaotu see ühtlaselt. Noorema elanikkonna seas on hoopiski mehi rohkem. Naiste ülekaal tekib 51aastaste ja vanemate seas.
Keskmise Eesti naise vanus on viie aasta võrra kõrgem kui keskmisel Eesti mehel: keskmine Eesti naine on 44,8 aasta vanune. Erinevus tuleb sellest, et naiste eluiga on pikem.
Veidi statistikat ka eraldi Ida-Virumaa kohta, mis on sõna otseses mõttes kõige "naiselikum" regioon: siin moodustavad naised 54% elanikkonnast − ainsana kõikidest Eesti maakondadest. Ida-Viru naiste keskmine vanus on märgatavalt kõrgem kui Eestis üldiselt: 49,8 aastat. Keskmine Ida-Virumaa mees on temast seitse aastat ja paar kuud noorem.
Ida-Virumaal elab 71 683 naist, kellest vaid 9861 emakeel on eesti keel. Eestis kokku vastavalt 698 398 ja 470 225.
2023. aasta alguse seisuga elab Eestis kõige rohkem Olga-, Irina-, Jelena- ja Svetlana-nimelisi naisi.
42,5% naistest alates 15. eluaastast on kõrgharidus.
35,6% täisealistest naistest on abielus. 15aastaste ja vanemate seas on ühe naise kohta keskmiselt 1,55 last.