Sisuturundus
Ida-Virumaal on paranenud paarisaja psüühilise haigusega inimese elujärg
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
30. aprill 2023, 10:36
AS Hoolekandeteenused on rajanud kümne aasta jooksul Ida-Viru psüühilise erivajadusega inimestele ligi kümne miljoni euro eest uusi kodusid.
ASi Hoolekandeteenused Viru piirkonna juht Monika Feofanova:
ASi Hoolekandeteenused Ida-Virumaa kodudes Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel elab 110 klienti. Kuue siin elatud aasta jooksul oleme kogukonnast saanud ainult positiivset tagasisidet. Meie inimesed osalevad avatud tööturul ja töötavad korteriühistutes kojameestena ning on hinnatud töötajad. Meil on lausa järjekord korteriühistutest, kes ootavad meie elanikke enda juurde tööle.
Käime ja aitame traditsiooniliselt ka krossiradade korrastamisel. See on küll vabatahtlik töö, kuid meid oodatakse sinna ja meie elanikud ootavad samuti, millal saavad taas radade korrashoiul käed külge panna.
Hea koostöö Kuremäe kloostriga sündis tänu ühele sellega seotud kliendile. Nüüdseks käivad seal hea meelega haldustöid tegemas mitmed elanikud.
Sillamäel osaleme traditsiooniliselt ka "Teeme ära" talgutel − meiega arvestatakse ja linnavalitsus annab meile territooriumi, mille korrastamise eest vastutame.
Meie kodude elanikud käivad koos linnakodanikega ka raamatukogude klubides. Väga tore on, et keegi ei pelga meid enam, kui oleme samas ujulas, spordisaalis või näiteks aeroobikatrennis − meid võetakse omadena.
Korterites elavate klientide suhted naabritega on väga head. Meid tahetakse aidata, tuuakse ka kringlit või pirukaid. Oleme aktiivsed korteriühistute koosolekutel, kus lisaks piirkonnajuhile ja tiimijuhtidele osalevad ka meie elanikud ning kõik saavad maja tegemistes kaasa rääkida.
Kümme aastat tagasi pidas soolaleivapidu Sinimäe hoolekandeküla, mille kuuest peremajast sai kodu 60-le psüühilise erivajadusega inimesele ja mis tõi kogukonda 24 uut töökohta.
Peremajade ehitaja ASi Remet juht Aivar Lehtmets ütles tookord, et Sinimägedes on kõvasti verd valatud ja mõned mürsud leiti ka vundamenti kaevates, aga on teretulnud, et tapaväljast on saanud väga humaanne koht. "Tulemus näeb hea välja ja erineb märkimisväärselt eelmise võimu ehitusstandardist, sulandudes suurepäraselt ümbritsevasse keskkonda," arvas ta.
Viimati valmis Ida-Virumaal Narva Sepa tänava viie korteriga maja, kuhu tänavu jaanuaris kolis 30 inimest. Sepa tänava maja elukorraldus on võimalikult sarnane tavalise kodu omaga, selgitas ASi Hoolekandeteenused tiimijuht Tatjana Patsanovskaja.
"Igas korteris elab kuus inimest. Mulle väga meeldib, et korteris on avar köök-elutuba, kus on piisavalt ruumi ühistegevusteks, ning igal elanikul on oma magamistuba, kus saab omaette olla. Meil ei ole ühtegi kokka ega koristajat, teeme kõik toimetused ise nagu tavalises kodus."
Kodusarnased tingimused
Kolmekorruseline kortermaja kerkis rahulikku elurajooni, mis asub kiviviske kaugusel kesklinnast. "Elanikud saavad külastada avalikke kohti, jalutada, teistega suhelda," kirjeldas Patsanovskaja.
Narva Sepa tänava maja rajamiseks kulus kokku kolm ja pool aastat. "Selle juures kõige lihtsam oli ehitamine, mis koos projekteerimisega võttis vaid 11 kuud. Ülejäänud aeg ja aur läks ettevalmistustele, sealhulgas selgitustööle, et kõik inimesed väärivad normaalset kodu ja elu ning et seda ei ole võimalik tagada äärelinna servas karjääri taga," tõdes Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektor Karl Mänd.
Kümneaastane teekond
AS Hoolekandeteenused on aastaid töötanud selle nimel, et sulgeda suured psüühiliste erivajadustega inimeste erihooldekodud ning nende asemele rajada inimväärsete elamistingimustega väikesed ja hubased kodud.
ASi Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd (pildil) ütles, et psüühilise erivajadusega inimeste elukorraldust on suudetud muuta tänu Euroopa Liidu toetusele.
"Pisut enam kui kümne aasta jooksul oleme Ida-Virumaa erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste loomiseks investeerinud üle 9,5 miljoni euro, millest lõviosa on tulnud Euroopa regionaalarengu fondist ja riigieelarvest. Ettevõte on panustanud pisut enam kui 3,6 miljoni euroga."
Mänd viitas 2020. aasta talvel läbiviidud rahvaküsitlusele, millega tollane linnavõim võttis nõuks välja selgitada, kas elanikud on nõus psüühilise erivajadusega inimeste kodu rajamisega linna piiresse. Küsitluse järgi tulnuks erivajadusega inimeste elukoht linnatagusele tühermaale. Praegune asukoht Sepa tänaval sündis Hoolekandeteenuste ja linnavalitsuse kokkuleppena.
Kodusarnaseid tingimusi pakub ka Kohtla-Järve Ahtme linnaosas psüühikahäiretega inimeste koduks ehitatud maja, mis valmis 2020. aasta suvel. Salu tänava kortermajas saab elada kuni 24 erivajadusega inimest.
"Ida-Virumaa erivajadusega inimesed on pidanud kaua aega enda kodust ja lähedastest kaugel elama," tõdes Viru piirkonna juht Monika Feofanova, rõõmustades, et viimastel aastatel on neil avanenud võimalus alustada uut elu nüüdisaegsetes majades oma kodumaakonnas.
Kombinaathooldekodude asemele
Kõik kirjeldatud majad ja veel paljud teised on valminud erihoolekande reformi käigus. Kümne aasta jooksul on uksed sulgenud seitseteist suurt ühiselamu tüüpi erihoolekandeasutust, mis asusid kogukondadest eemal. AS Hoolekandeteenused on nende asemele ehitanud kortermaju ja perekülasid ning ostnud kortereid.
Nüüdisaegsetes kodudes elab ka 186 Ida-Virumaa psüühilise erivajadusega inimest. Karl Männi sõnul on Ida-Virumaal kolme tüüpi kodusid, et iga inimene saaks just talle sobivat tuge.
"Oleme ostnud kortereid Jõhvis, Sillamäel ja Ahtmes. 14 korteris elab 40 erivajadusega inimest, kes vajavad töötaja tähelepanu vaid päevasel ajal. Ööpäevaringset tuge pakuvad kortermajad Ahtmes, Sillamäel ja Narvas, kus elab kokku 86 inimest." Sinimäe peremajade 60 elanikust osal on ka füüsiline erivajadus ning seetõttu vajavad nad kõige rohkem tuge ja hoolt.
Lisaks uute majade ehitamisele on ettevõte asunud rekonstrueerima Sillamäe Kodu, kus elab 70 psüühilise erivajadusega inimest.
