Riik plaanib hüljatud Oru turbaväljadel elu taastada

Kui turbaalad kuivendatakse, hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ning aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2na tagasi atmosfääri. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eesti peab 2030. aastaks taastama kolmandiku kuivendatud turbaaladest, kust eraldub suures koguses kasvuhoonegaase.

Looduse taastamise määruse alusel tuleb 2030. aastaks taastada 30% kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaast ning veerand sellest tuleb märjutada.

"Sellise põllumajandusmaa taastamise ja märjutamise asemel võib korrastada ammendatud turbakaevandusi ehk jääksoid, taastades nendel aladel veerežiimi. Veel võib 40% ulatuses märjutada muid kuivendatud turvasmullaga maid, mis ei ole põllumajandusmaa ega jääksoo," ütles kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller, et mida ja kus täpselt tegema hakatakse, selgub tuleval aastal.