Riik plaanib hüljatud Oru turbaväljadel elu taastada

Copy
Kui turbaalad kuivendatakse, hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ning aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2na tagasi atmosfääri.
Kui turbaalad kuivendatakse, hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ning aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2na tagasi atmosfääri. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eesti peab 2030. aastaks taastama kolmandiku kuivendatud turbaaladest, kust eraldub suures koguses kasvuhoonegaase.

Looduse taastamise määruse alusel tuleb 2030. aastaks taastada 30% kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaast ning veerand sellest tuleb märjutada.

"Sellise põllumajandusmaa taastamise ja märjutamise asemel võib korrastada ammendatud turbakaevandusi ehk jääksoid, taastades nendel aladel veerežiimi. Veel võib 40% ulatuses märjutada muid kuivendatud turvasmullaga maid, mis ei ole põllumajandusmaa ega jääksoo," ütles kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller, et mida ja kus täpselt tegema hakatakse, selgub tuleval aastal.

Tagasi üles