/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2024/03/20/15956898t1hee9b.jpg)
Iisaku muuseumi taha aasta lõpus kerkinud püstkoda pakub aasta ringi mõnusat koosolemise kohta koos koldetulega.
Alguses tahtis Iisaku kihelkonna muuseumi direktor Mari Raap muuseumimaja taha päris eheda püstkoja teha. Sellise, nagu need Peipsi ääres ajalooliselt on olnud. Suvel tehti neis süüa ja pesti pesu, näiteks.
Sooja need muidugi ei pidanud, muuseumi jaoks oli aga oluline, et seal saaks ka külmemal ajal olla ja toimetada.
"Juba sellise soojapidava püstkoja projekteerimine oleks väga kalliks läinud, ehitamisest rääkimata, nii et läksime kompromissile ja tegime moodulitest püstkojalaadse toote ehk õuetare," räägib Raap.
/nginx/o/2024/03/20/15956900t1h8dcd.jpg)
Detsembris valmis saanud püstkoda pikendab märgatavalt muuseumi õuestegutsemise hooaega. Seal saab näiteks lõnga värvida või kolde ümber istudes teed juua ja vanu Alutaguse jutte rääkida.
Muuseumi mitu programmi on seotud looduse uurimisega, püstkoda on hea koht, kus nähtu ja kogetu pärast kokku võtta.
Kolde kohal saab ka lihtsamat toitu valmistada, kaasa võetut soojendada või taimeteed keeta.
Püstkotta mahub seinaäärsetele pinkidele istuma päris palju inimesi, üle kahekümne, ning majakest hakatakse ka välja rentima, nii et seal võib sünnipäeva pidada või niisama sõpruskonnaga kokku saada.
"Kogume muuseumis praegu inimestelt lugusid selle kohta, mida nende lapsepõlves sahvris ja keldris hoiti. Mõtlesime kohalikud eakad püstkotta kutsuda, üheskoos jutustades tuleb selliseid mälestusi rohkem meelde."
Mõeldes matkajatele, kes ehk öömaja soovivad, tehti pingid üle ühe lahtitõmmatavad ehk neil mahub ka magama. Talvel on selleks muidugi vaja koldesse tuli teha. Kust tule jaoks puid saada, on Raabi sõnul kokkuleppe küsimus.