Uute ettevõtete tulekut Ida-Virumaale ohustab veepuudus

Unikaalne Kurtna järvistu on ohustatud nii kaevandustegevuse kui ka joogivee tarbimise tõttu, mistap on osas järvedes veetase alanenud ohtliku piirini. Pildil on üks piirkonna inimeste lemmikpuhkekoht Rääkjärv. Foto: Erik Kalda / Põhjarannik

Joogivee kasutuspiirang Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas ohustab uusi investeeringuid, eelkõige neid, mille tootmine eeldab vee kasutamist. Riik otsib alternatiivseid lahendusi, kuid esialgu neid pole.

Olukord, kus riik on kehtestanud piirangu, mille kohaselt võib Kohtla-Järvet ja Jõhvit veega varustav Järve Biopuhastus Kurtna-Vasavere veehaardest ööpäevas ammutada kuni 8000 kuupmeetrit joogivett, kui tegelik tarbimine on keskmiselt 6500 kuupmeetrit, ei tohiks esmapilgul probleemsena tunduda. Ent juba nelja aasta pärast väheneb lubatud veekogus 6500 kuupmeetrile selle tõttu, et veehaare asub Natura alal ning eesmärk on kaitsta unikaalset Kurtna järvistut.

Riik plaanib uut veehaaret

Kurtna järvistu ligemale 40 järvest 18 kuuluvad Euroopa Liidu loodusdirektiivi üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüüpide hulka.

Järvestiku keskele rajatud Kurtna-Vasavere veehaarde mõjul on selle ümbruses paiknevate järvede veetase oluliselt alanenud.

Nüüd tahab kliimaministeerium rajada uue veehaarde, mis võimaldab sulgeda Kuradi-, Ahne- ja Martiska järve mõjutavad puurkaevud Vasavere veehaardes. Pärast seda hakkab praegusest veevõtust mõjutatud järvede veetase tõusma ja neile omane elustik taastuma.

Kava järgi on projekti kogumaksumus pisut üle kahe miljoni euro, sellest 70% ehk 1,4 miljonit eurot moodustab õiglase ülemineku fondi toetus.

Kõigepealt tuleb teha Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks vajalikud uuringud, seejärel rajada uued tarbepuurkaevud ja ehitada nende kasutamiseks vajalik taristu ning sulgeda järvi mõjutavad puurkaevud praeguses veehaardes.

Otseselt Kurtna järvede veerežiimi taastamistöödega seotud tegevusteks nähakse kogusummast ette 1,8 miljonit eurot.