MALEVLANE ⟩ Aivar Salekešin: julgustan ühinema Kaitseliiduga

Aivar Salekešini sõnul leiab Kaitseliit kasulikku tegevust kõigile soovijaile igas vanuses. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kaitseliidu Alutaguse maleva staabiülem Aivar Salekešin julgustab aktiivseid inimesi, kes tahavad panustada oma aega selleks, et Eesti oleks paremini kaitstud, ühinema Kaitseliiduga.

Millised on olnud Alutaguse maleva kõige olulisemad sündmused sel aastal?

Õppuste kava on olnud sel aastal tihe. Ka praegu valmistuvad meie üksused detsembri alguses koostöös kaitseväe ja liitlastega Sirgala harjutusalal toimuvaks õppuseks "Pikne".

Sel aastal osalesid Alutaguse maleva üksused kahel korral õppusel "Põhjakonn". Osaleti ka lahinglaskmistel. Saadi harjutada uut relvastust, mida malev on saanud. Läbi selliste proovikivide teeme Eestit turvalisemaks ja kaitstumaks.

Mul on väga hea meel ka meie väga tublide laskurite üle. Eriti Lüganuse malevkonna meeslaskurid ja Narva malevkonna naislaskurid on mitmetel võistlustel väga kõrgeid kohti saavutanud.

Mida on muutnud Kaitseliidus 2022. aastal alanud Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas?

Eelkõige suhtumist. Just 2022. aastal oli märgatav Kaitseliidu tegevliikmete arvu kasv. See toimus üle Eesti. Inimesed teadvustasid, et kui me ise õlga alla ei pane, kes siis veel seda teeb.

Tänaseks on selline kasv seiskunud, aga ootame endiselt, et rohkem inimesi kaitseliiduga liituks.

Kui suur on praegu Alutaguse maleva pere?

Tegevliikmeid on üle 800. Praegu korrastame ka oma nimekirju. Staabi inimesed ja üksuste ülemad helistavad neile, kes pole endast pikka aega märku andnud. Püüame selgust saada, millised on nende edasised plaanid seoses Kaitseliiduga.

Kaitseliit on ja jääb vabatahtlikuks ühenduseks, kuid samas on kaitseliitlased ka reservväelased. Riigikaitseline kohustus laieneb meile kõigile.

Kui palju oma aega tuleb kaitseliidu liikmetel organisatsioonile pühendada?

Kaitseliidu kodukord näeb ette, et Kaitseliidu liige annab oma ajast aastas vähemalt 48 tundi, et osaleda liidu tegevuses. Enamasti õppustel. Need, kes ei osale õppustel tervisepiirangute või vanuse tõttu, leiavad mingi muu rakenduse, kuidas nad saavad Kaitseliitu toetada. Meil ei ole ainult lahinguüksused, vaid ka toetusüksused. Me pakume võimetekohast tegevust ja leiame ülesanded kõigile, kel selleks soovi on.

Sõjalise väljaõppe ja õppuste osas sõltub koormus paljuski üksuse ülemast, millise väljaõppekava ta koostab. Peale selle suunavad meie tegevust kõrgema tasandi õppused, kus me osaleme. Olgu need "Põhjakonn" või kaitseväe õppused, kuhu kaitseliitu kaasatakse.

Mina näen, et 48 tundi aastas on miinimum, mis tuleb Kaitseliidule selle liikmetel pühendada. Aga paljudel kaitseliitlastel, kes osalevad kõikidel õppustel, koguneb neid tunde kindlasti palju rohkem. Ma tahangi esile tõsta neid tublisid mehi ja naisi, kes endast nii palju annavad.

Nagu igas teiseski organisatsioonis, on väga aktiivseid ja natuke vähem aktiivseid liikmeid. Kuid see, mis on vajalik, tehakse täna ära.

Millega peaksid uued liitujad enne otsuse tegemist veel arvestama ja kuidas te neid julgustaksite?

Kaitseliit on nagu vennaskond kogu eluks. See on väga hea inimeste kooslus.

Liitumise puhul ongi põhiline arvestada, et Kaitseliitu kuulumine võtab edaspidi arvestatava osa igapäevase elu ajast. Ka perekond peab arvestama, et aastas on päris mitmeid selliseid nädalavahetusi, kus abikaasat või isa ei ole kodus. Ta võtab reede õhtul pärast tööd seljakoti, tuleb sellega kogunemiskohta ja on kuni pühapäeva pärastlõunani ära. Üldjuhul on muidugi õppuste toimumisajad pikemalt planeeritud. Meil on aastakavades nädalase täpsusega paika pandud, millal mis õppused toimuvad.

Inimestel tuleb teha oma valikuid, millele oma aega kulutada. Näiteks jahimehed ja kalamehed on ka sageli nädalavahetustel kodunt ära.

Arvestada tuleb ka sellega, et tegemist on sõjalise väljaõppega, kus puututakse kokku tulirelvadega. Õppused toimuvad igasuguse ilmaga − ei saa nii, et kui mõnel päeval sajab tugevamalt vihma, siis õppusele ei lähe.

Milline on olnud naiskodukaitsjate roll?

Naiskodukaitsjate rühmad osalesid sel aastal muu hulgas evakuatsiooniõppusel "Miljon miksi". Nii palju kui mina olen tagasisidet saanud, oli õppus detailidesse minemata edukas ja üksused said oma ülesannetega hakkama. Sellega läks hästi ning koostöö päästeametiga, kes on evakuatsiooni korraldamisel põhiline vastutaja, läheb aina paremaks.

Ida-Virumaal on üks suur ülesanne, kui olukord peaks seda nõudma, korraldada tsiviilisikute evakueerimine Narvast, et nad ei jääks seal tule alla.

See on kindlasti üks väga suur ülesanne igatpidi. Nagu oleme näinud ka Ukraina sündmustest, ei ole paljud tsiviilisikud nõus ka suure ohu korral oma kodudest lahkuma. Aga samas on teada, et aktiivses lahinguolukorras on tsiviilisikutel väga keeruline elada.

Kui palju Ukraina sõjasündmuste infot kasutate siin ettevalmistustes?

Oma maleva tasemel me ise seda otseselt ei tee, selleks on olemas teised üksused, kellelt saame analüüse ja infokirju.

On selge, et territoriaalkaitse roll on alati olnud oluline osa riigi kaitsetegevusest. Kui ikka piltlikult öeldes iga põõsas tulistab, siis vastasel kerge ei ole.

Kuidas on läinud aasta tagasi Alutaguse malevas moodustatud piirikaitse malevkonnal?

Selle liikmed osalevad juba aktiivses tegevuses koostööharjutustes idapiiril koos Ida prefektuuriga. See koostöö on väga hästi laabunud. Oleme käinud koos piirivalvuritega Narva jõe ääres ühistes patrullides. Politsei- ja piirivalveamet on toetanud piirikaitse malevkonda ka koolitustega, et olla paremini valmis selleks, kui on vaja tugevdada piiri kaitsmist.

Mul on hea meel, et piirikaitse malevkonnaga on liitunud ka endisi piirivalvureid. Muidugi võiks neid veelgi rohkem olla. See üksus on eksterritoriaalne ja sellega saavad liituda inimesed kõikidest piirkondadest. Meil on mehi, kes käivad näiteks nii Tartust, Tallinnast kui ka Valgast.

Kui palju Alutaguse malev Ida-Virumaa avalikus elus silma paistab?

Sel aastal oli meile suur kordaminek kindlasti võidupüha paraad Narvas. Meil kui kodumaleval olid selle korraldamisel oma ülesanded, et kõik hästi läheks. Toetasime Kaitseliidu peastaapi paraadi korraldamisel väga paljude asjadega ja saime sellega hästi hakkama.

Tahame rohkem osaleda kogukonnaüritusetel, et meil ikka oma telk ja lipp seal üleval oleksid. Eks siin tekib ka küsimus, kui palju me jõuame ja kui palju vabatahtlikke igaks sündmuseks kokku saame.

Jätkame Aivar Oja eestvedamisel kindral Tõnissoni jooksu ja rännaku korraldamist. Teeme edasi Sinimäe retke, mida korraldab Narva malevkond. Lisaks on oleme arvestanud, et iga malevkond aitab korraldada ja osaleb ka vähemalt ühel oma kogukonnaüritusel. Näiteks Lüganuse malevkond eesotsas Aivar Raudsepaga korraldab rännakmatka.