Jõhvis tuleb starti Aafrika läbi aegade kiireim sprinter

Ferdinand Omanyala näitas head vormi eelmisel nädalal Roomas toimunud teemantliiga etapil, kus ta sai 100 meetri jooksus ajaga 10,01 kolmanda koha. Foto: ERIN GROLL

21. juunil toimuval Jõhvi kergejõustikuõhtul tulevad 100 meetri jooksus starti kolm sprinterit, kes läbinud selle kuningliku distantsi alla kümne sekundi, ja nende seas on ka Aafrika kiireim sprinter Ferdinand Omanyala, kes kuulub ajaga 9,77 sekundit maailma kõigi aegade edetabelis esikümnesse.

29aastasest keenialasest kiiremini on ajaloos 100 meetrit jooksnud vaid kolm jamaikalast eesotsas maailmarekordimehe Usain Boltiga ning viis ameeriklast.

Omanyala läbis 100 meetrit ajaga 9,77 sekundit neli aastat tagasi. Et tegemist on ka praegu maailma absoluutsesse tippu kuuluva heas vormis sprinteriga, kinnitab asjaolu, et sel aastal pälvis ta teemantliiga etapil Roomas 100 meetri jooksus kolmanda koha ajaga 10,01 sekundit.

Aafrika rekordimees ja paljukordne meister Omanyala on jõudnud 100 meetri jooksu finaali nii Tokyo olümpiamängudel kui ka Budapesti maailmameistrivõistlustel.

Omanyala pole aga 21. juunil Jõhvis 100 meetri jooksul osalejatest sugugi ainuke, kelle isiklik rekord on alla kümne sekundi. Tema kõrval stardivad ka Eugene Amo-Dadzie (isiklik rekord 9,93) Suurbritanniast ja Gift Leotlela (9,94) Lõuna-Aafrika Vabariigist. Nad mõlemad on jooksnud oma riigi teatevõistkonnas ka maailmameistrivõistluste finaalis.

Võistluse peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul on võimalik, et just Jõhvi saab Eesti pinnal selleks paigaks, kus on esimest korda joostud 100 meetrit alla kümne sekundi. Igatahes on oodata läbi aegade kõige kõrgetasemelisemat sprinti, mis Eestis on kunagi olnud. Seni on Eestis kiireim 100 meetri jooks olnud 2011. aastal Kadrioru staadionil, kus prantslane Jimmy Vicaut tuli juunioride Euroopa meistriks ajaga 10,07 sekundit.

Niivõrd tugevate konkurentide kõrval sihib uut Eesti rekordit ka Karl Erik Nazarov. Praeguse rekordi 10,18 sekundit jooksis ta kaks aastat tagasi Jõhvi staadionile kogunenud publiku silme all. Nazarov on Jõhvi võistluseks spetsiaalselt valmistunud ja kinnitab, et on heas vormis. "Olen valmis Jõhvis uut Eesti rekordit püüdma. Rahvusvaheline konkurents, eriti Omanyala, lisab sellele veelgi rohkem põnevust. 2022. aasta sisehooajal suutsin temast jagu saada. Tean, et tegemist on läbi aegade üheksanda mehega, aga usun, et saan talle Jõhvis vägeva lahingu anda võidu nimel," ütles Eesti rekordimees enesekindlalt.

Jõhvi võistluselt maailmameistrivõistlustele teed sillutavaid reitingupunkte tulevad püüdma ka kolmekordne Poola meister Oliwer Wdowik (10,21) ja neljakordne Läti sprindimeister Oskars Grava (10,25).

Naiste 100 meetri jooksus on favoriidiks Tšiili viiekordne meister Maria Ignacia Montt (isiklik rekord 11,33). Eestlannad Õilme Võro (11,42), Miia Ott (11,44) ja Ann Marii Kivikas (11,48) võtavad heas konkurentsis sihikule Ksenija Balta nimel oleva Eesti rekordi 11,35 sekundit.

Ida-Virumaalt pärit Eesti spordisangari Heino Lipu auks 21. juunil toimuv võistlus on sel aastal kujunemas enneolematuks kergejõustikutähtede paraadiks, kuhu on oodata sportlasi ligemale 40 riigist. Mati Lilliallik on juba varem teatanud, et osalejate seas on vasaraheite viiekordne maailmameister Pawel Fajdek Poolast. Kuulitõukes tuleb starti ameeriklasest kahekordne maailmameister Joe Kovacs. Kettaheites on kohal olümpiavõitja ja maailmameister Daniel Stahl, maailmameister Kristjan Čeh, Pariisi olümpiamängude pronks Matt Denny ja veel mitmeid kettaheitjaid, kelle isiklik rekord on üle 70 meetri. Kõrgushüppes osaleb maailmameistrivõistluste pronks Andrii Protsenko, kelle isiklik rekord on 2.40. Naiste odaviskes teeb kaasa valitsev Euroopa meister Victoria Hudson Austriast.

Tänavusel Jõhvi suurel kergejõustikuõhtul võistlevad esimest korda ka parasportlased ja nende seas on oma ala maailma tipud, kes on võitnud paralümpiamängudelt kokku kaheksa medalit.

 100 meetri jooksus tuleb teiste seas starti hollandlane Joël de Jong, kes tuli 2023. aastal 100 meetri jooksus maailmameistriks ja võitis mullu Pariisi paralümpial kuldmedali kaugushüppes, püstitades sel alal maailmarekordi 7,68 meetrit. Lisaks on ta võitnud maailmameistrivõistlustel veel hõbemedali ja kaks pronksi.

Osalejate lõplik nimekiri selgub järgmisel nädalal.

Vaadake vidost, kuidas Ferdinand Omanyala võitis 2023. aastal ajaga 9,92 sekundit Teemantliiga Monaco etapil 100 meetri jooksu.