Narva õigeusu kooli juhtimiskriis päädis jõulude ajal boikotiga

"Osa lastevanemaid ja lapsi − teiste seas ka mina oma lapsega − ei läinud põhimõtteliselt kooli jõulupeole. Meie seisukoht on, et see pidu on lihtsalt pühaduseteotus," sõnas Narva õigeusu humanitaarkooli endine arendusjuht Maksim Ivanen. Foto: Ilja Smirnov

Narva ainsas üldhariduslikus erakoolis, Narva ja Peipsiveere õigeusu piiskopkonna vaimulikele alluvas Narva õigeusu humanitaarkoolis direktori surma järel tekkinud juhtimiskriis tipnes jõulude aegu boikoti ja lahkumisavaldustega.

Narva õigeusu humanitaarkool jäi direktorita möödunud aasta 30. augustil, kui suri kooli kauaaegne direktor Andrei Ivanen. Kool asutati 1991. aastal ja Ivanen juhtis seda 1996. aastast.

Viimastel andmetel on Narva õigeusu humanitaarkoolis 136 õpilast. Kooli omanik on MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine.

Pärast Ivaneni surma asus MTÜd juhtima Narva Jumalaema Ikooni kiriku ülempreester Vitali Gavrilov, ent suur osa kooliperest uut juhti omaks ei võtnud ja koolis kehtestatud uut korda ei tunnistanud ning möödunud aasta novembrist vaevleb Narva õigeusu humanitaarkool sügavas juhtimiskriisis. Mullu kirjutas Põhjarannik sellest ka pikemalt.

Lastevanemad protestivad

Narva õigeusu humanitaarkooli endise direktori poeg Maksim Ivanen, kes töötas koolis arendusjuhina, lasti kiriku juhtkonna poolt lahti ning on nüüd lihtsalt ühe selle kooli 1. klassi õpilase vanem. Ivaneni sõnul jäi koolis tööta kokku üheksa inimest − osa neist lasti lahti ja osa oli lihtsalt sunnitud lahkuma − ning talle teadaolevalt kestab vallandamiste protsess koolis edasi.

Ivaneni sõnul on võitlusesse koolis kehtestatud uue korra vastu aktiivselt lülitunud ka õpilaste vanemad.

"Osa lastevanemaid ja lapsi − teiste seas ka mina oma lapsega − ei läinud täna [7. jaanuaril] põhimõtteliselt kooli jõulupeole. Meie seisukoht on, et see pidu on lihtsalt pühaduseteotus, ning praeguses olukorras seda toetada oleks ebaeetiline. See on meie viis toimuva vastu protesti väljendada," sõnas Ivanen.

Ta märkis, et praegu kaaluvad paljud kooli vahetamise võimalust. "Ka mina ise mõistsin juba novembris, et kahjuks tuleb hakata mõnd teist kooli otsima." Ent teist täpselt samasugust kooli leida pole võimalik: Narva õigeusu humanitaarkooli eripäraks on individuaalne lähenemine lastele, väikesed klassid ning süvendatud tähelepanu kirikuteemadele − kooli õppe- ja kasvatustegevus lähtub kristliku moraali põhimõtetest ning õigeusu traditsioonidest.

Ajutine direktor loob korda

28. novembrist määras kiriku juhatus kooli ajutiseks direktoriks Nadežda Tšerkašina, kes on Eesti edukaima venekeelse kooli − Narva keeltelütseumi direktor. Lisatöö tegemiseks võttis Tšerkašina lütseumist kõigepealt järjekordse puhkuse ning seejärel lisapuhkuse − säärane olukord kestab tema sõnul maksimaalselt 21. jaanuarini, seejärel peab erakooli juhtkond koolile uue juhi leidma.

Tšerkašina rääkis, et selle aja jooksul peab ta vastama haridus- ja teadusministeeriumi infopäringutele, viima läbi lastevanemate koosoleku ning korraldama kohtumise haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega.

NADEŽDA TŠERKAŠINA

Keegi lahkus ja keegi tuli asemele; mõni lapsevanem on olnud rahulolematu, kuid on ka neid, kes on asjade käiguga rahul.

Tšerkašina andmetel läbirääkimised uue koolijuhi üle käivad, kuid üksikasju esialgu ei avaldata. 

"Kui hakata uut juhti koolile konkursiga otsima, kuluks selleks palju aega, direktorit aga on koolil vaja kohe pärast minu äraminekut. Mina olen ajutise direktorina ametis ainult 21. jaanuarini," teatas Tšerkašina.

Ta märkis, et sõlmis kooli ajutiselt juhtides töötajatega uued lepingud, mis "vastavad seadusandlikele standarditele".

"Õpetajad töötasid lepingute alusel, milles polnud isegi nende töökohustusi kirjas; see oli esimene asi, mille me ära parandasime," sõnas Tšerkašina.

Tuleviku suhtes optimistlik

Selle nädala algul osales Nadežda Tšerkašina kooli jõulupeo korraldamises ning võttis peost ka ise osa. Ajakirjaniku märkuse peale, et mõned kooli uue korraga rahulolematud inimesed seda üritust boikottisid, sõnas Tšerkašina, et tema on osavõtuga igati rahul. "Oli lastevanemaid, oli vanaemasid − kõik oli hästi."

Tema kinnitust mööda pole tunda, nagu valitseksid koolis pinged, välja arvatud ehk vaid mõned juhtumid. Ning tema veendumust mööda pole kool seni ka mingeid suuremaid kaotusi kandnud.

"Muutusi ja ümberkorraldusi on muidugi olnud: keegi on lahkunud ja keegi asemele tulnud; mõni lapsevanem on olnud rahulolematu, kuid on ka neid, kes on asjade käiguga rahul. Mõni õpetaja lasti lahti, kuid nende asemele on kohe võetud uued, minu meelest üsna väärilised inimesed," kirjeldas Tšerkašina koolis toimuvat.

Ka õpilaste arv on tema sõnul endiseks jäänud. "Need inimesed, kes ähvardasid oma lapsed siit koolist ära viia, pole seda õnneks esialgu teinud. Ning me veename neid, et õpetajate koosseis ei ole kuigi kõvasti muutunud − ja milleks siis lapsi teise kooli viia, kui siin on kõik normaalne."

Tšerkašina on veendunud, et koolile tuleb anda võimalus kõik tekkinud probleemid koolis endas ära lahendada, mitte neid skandaalina kogu ilma ette tuua.

"Minu meelest suudab see kool tööd teha, tuleb neile vaid veidi aega anda, et toimunust hinge tõmmata − küll seal kõik normaliseerub. Kool võib saada hea uue alguse − miks mitte?" lisas Tšerkašina.

Ajakirjaniku küsimusele õiglase suhtumise kohta kooli asutaja perekonda vastas Tšerkašina, et kooli endine direktor Andrei Ivanen kooli formaalselt oma perele millegipärast ei pärandanud ning keegi tema pere liikmetest MTÜ dokumentidesse kantud ei ole.

Võimalik must stsenaarium

Ametlikud võimud on kinnitanud, et hoiavad sündmuste kulul erakoolis silma peal.

"Narva õigeusu humanitaarkoolis tekkinud olukord on kahetsusväärne ja ministeerium on huvitatud sellest, et pooled jõuaks võimalikult kiiresti kompromisslahenduseni ning koolis taastuks normaalne, edukat õppetööd soosiv keskkond. Selleks hoiame pidevalt ühendust kõikide osapooltega, sh kohaliku võimu esindajatega. Detsembri lõpus kohtusime kooli juhtkonnaga ja kooli pidaja esindajaga ning järgmisele kohtumisele, mis on planeeritud jaanuari teise poolde, on palutud nii lastevanemate kui ka õpetajate esindajad, kooli pidaja esindaja ja kohaliku omavalitsuse haridusametnik; toimuvad nii vestlusringid kui ka kõiki osapooli kaasav ümarlaud," ütles Põhjarannikule haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid.

Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus kinnitas, et nende spetsialist võtab osa kõikidest selle probleemi arutamiseks korraldatavatest kohtumistest.

"Kohaliku omavalitsuse jaoks on põhiküsimus, et kõik koolikohustust omavad lapsed seda kohustust ka täidaksid," rõhutas ta.

Lutus märkis, et reaalset ohtu ta esialgu ei näe, kuna kooli haldav MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine omab endiselt vajalikku hariduslitsentsi. "Ent kui olukord peaks kõige mustema stsenaariumi järgi arenema, siis leidub Narva koolides koht kõikidele lastele, kes seda vajavad," lisas ametnik.