Jelena Jušina sõnul hakkasid juba jaanuari alguses millestki ilma jäänud isikud − kümned inimesed, tervete perede kaupa − käima nende büroos oma elukoha andmeid registreerimas.
Pensioni maksab riik registreerimata aadressiga isikutele edasi nagu varemgi, ent nemad jäävad ilma tulumaksusoodustusest. "Millal pensionärid sellest teada saavad − kas tuludeklaratsiooni esitades või mõnel muul ajal −, sellele küsimusele me esialgu vastata ei saa," märkis Jušina.
Neil, kel elukoht registreerimata, saab keerulisem olema ka õigusrikkumise sooritamise korral: ametnikel ei ole teatisi kuhugi saata, trahve aga määratakse sellegipoolest ning informeerimata mittemaksjate tagaotsimisega hakkavad siis tegelema juba kohtutäiturid. Ning küllap nemad trahvi saanud isikud teiste andmebaaside kaudu üles leiavad...
Samasugused või isegi suuremad ebameeldivused ootavad sissekirjutuseta isikuid ka tähtajalise elamisloa aegumise korral − vajalikku infot sisaldavad kirjad jäävad neil ametnikelt taas saamata.
Vähenevad ka eelarvelaekumised
Elanike andmete eemaldamise tõttu rahavastikuregistrist laekub kohalike omavalitsuste eelarvetesse ka senisest vähem raha.
"Kohalikud omavalitsused said varem 11,86 protsenti kohaliku omavalitsuse täpsusega registreeritud isikute tulumaksust. Elukoha aadresside kustutamisega jaotatakse nende tulumaks proportsionaalselt kõikide omavalitsuste vahel," rääkis Jelena Jušina.
Et eelarvekaod järsult väga suured ei oleks, tehti elanike baasarvestus 1. jaanuari seisuga sissekirjutuseta inimesi esialgu välja arvamata. Nende andmed kustutati registrist 2. jaanuaril ning täpsed rahvastikuandmed selguvad veebruari alguses.
Tuhandete inimeste säärane hooletu suhtumine Eesti riiki on iseenesest rikkumine − ning oli seda juba ka enne seadusemuudatuse jõustumist.