Narva kaotas hoobilt tuhat elanikku

Üldkokkuvõttes niigi vananev ja kahanev Narva elanikkond vähenes tänavu statistiliselt veelgi, kui rahvastikuregistrist tõmmati maha kõik registreerimata elukohaandmetega isikud. See foto on tehtud ühel Narva linnavolikogu istungil viibinud vaatlejatest ning annab juba iseenesest kohalikust elanikkonnast pildi. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Rahvastikuregistri andmetel oli 2019. aasta esimesel päeval Narvas registreeritud 57 842 inimest − 768 võrra vähem kui aasta aega tagasi. Ent juba 2. jaanuaril vähenes registreeritud isikute arv järsult taas umbes tuhande inimese võrra. Sama asi leidis erisugustes mastaapides aset ka teistes omavalitsustes, põhjuseks jaanuaris jõustunud rahvastikuregistri seaduse muudatused. 

Rahvastikuregistri seaduse muudatus kriipsutas rahvastikuregistrist maha määratlemata aadressiga isikud.

Aadress kaob registrist näiteks siis, kui inimene elukohta vahetab − ühest kohast kirjutab end välja, teises aga jätab end sisse kirjutamata. Samuti siis, kui kinnisvara müügi korral on selle uus omanik kasutanud talle seadusega antud võimalust eelmised elanikud sealt välja kirjutada, nood aga pole oma uut aadressi registrisse kandnud. Sellistel puhkudel jäi kuni 2019. aastani inimese registreeritud elukohaks see linn või vald, kuhu ta viimati sisse kirjutatud oli. Nüüdsest aga peetakse ebatäpseid andmeid kehtetuteks.

Narva linnakantselei elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroo peaspetsialist Jelena Jušina andis teada, et Eestis kokku oli sissekirjutuseta inimesi möödunud aastal umbes 30 000, konkreetselt Narvas 1400.

"Alates möödunud aasta aprillist on siseministeerium ja kohalikud omavalitsused inimeste teavitamiseks ära teinud suure töö. Kellel oli olemas e-posti aadress, neile saatis ministeerium e-kirja, milles selgitas kavas olevaid muudatusi ja palus oma aadressi ära registreerida. Meie isiklikult helistasime kõigile neile, kellel oli rahvastikuregistris ära toodud telefoninumber, ning palusime oma elukoht ära registreerida. Möödunud aasta aprillist tänavu jaanuarini tegi seda Narvas 400 inimest," rääkis Jušina.

Mõned juba tegutsevad

Ülejäänud umbes tuhat registreerimata elukohaga narvalast on praeguseks rahvastikuregistrist maha tõmmatud ning seetõttu jäänud ilma elukohaga seotud avalikest teenustest (sotsiaalabi, üksi elava pensionäri toetus, sünni- ja matusetoetus jms).

Ka valijate nimekirjad koostatakse rahvastikuregistris olevate andmete järgi − 30 päeva enne hääletust − ning registreeritud aadressita inimene jääb seega hääletamisvõimaluseta.

Jelena Jušina sõnul hakkasid juba jaanuari alguses millestki ilma jäänud isikud − kümned inimesed, tervete perede kaupa − käima nende büroos oma elukoha andmeid registreerimas.

Pensioni maksab riik registreerimata aadressiga isikutele edasi nagu varemgi, ent nemad jäävad ilma tulumaksusoodustusest. "Millal pensionärid sellest teada saavad − kas tuludeklaratsiooni esitades või mõnel muul ajal −, sellele küsimusele me esialgu vastata ei saa," märkis Jušina.

Neil, kel elukoht registreerimata, saab keerulisem olema ka õigusrikkumise sooritamise korral: ametnikel ei ole teatisi kuhugi saata, trahve aga määratakse sellegipoolest ning informeerimata mittemaksjate tagaotsimisega hakkavad siis tegelema juba kohtutäiturid. Ning küllap nemad trahvi saanud isikud teiste andmebaaside kaudu üles leiavad...

Samasugused või isegi suuremad ebameeldivused ootavad sissekirjutuseta isikuid ka tähtajalise elamisloa aegumise korral − vajalikku infot sisaldavad kirjad jäävad neil ametnikelt taas saamata.

Vähenevad ka eelarvelaekumised

Elanike andmete eemaldamise tõttu rahavastikuregistrist laekub kohalike omavalitsuste eelarvetesse ka senisest vähem raha.

"Kohalikud omavalitsused said varem 11,86 protsenti kohaliku omavalitsuse täpsusega registreeritud isikute tulumaksust. Elukoha aadresside kustutamisega jaotatakse nende tulumaks proportsionaalselt kõikide omavalitsuste vahel," rääkis Jelena Jušina.

Et eelarvekaod järsult väga suured ei oleks, tehti elanike baasarvestus 1. jaanuari seisuga sissekirjutuseta inimesi esialgu välja arvamata. Nende andmed kustutati registrist 2. jaanuaril ning täpsed rahvastikuandmed selguvad veebruari alguses.

Tuhandete inimeste säärane hooletu suhtumine Eesti riiki on iseenesest rikkumine − ning oli seda juba ka enne seadusemuudatuse jõustumist.

"Tasub meelde tuletada, et rahvastikuregistri seaduse järgi on igal inimesel kohustus vastutada selle eest, et tema ja tema laste elukoha andmed rahvastikuregistris oleksid õiged," tuletas Jušina meelde.

Panustavad registriandmete täpsusele

Jušina märkis, et rahvastikuregistri seadus on muutunud senisest rangemaks ja põhjalikumaks, kuna Eesti plaanib 2021. aastal toimuva rahvaloenduse teha esimest korda registripõhiselt ja rahvastikuregister on selleks üks olulisemaid andmekogusid. Ukselt uksele käivatest rahvaloendajatest loobutakse, kuid selleks peavad rahvastikuregistris olevad andmed olema võimalikult korrektsed ja põhjalikud. Uue seadusega kaasnev andmete korrastamine annab täpsema teadmise Eesti rahvastiku kohta.

Uue seadusega luuakse ka viibimiskoha mõiste, et riigil oleks võimalik paremini kontakteeruda (näiteks saates valijakaarti või kutset tervisega seotud sõeluuringule) nende elanikega, kes ajutiselt viibivad mujal. Viibimiskoha aadressi ei esita rahvastikuregistrile inimene ise, vaid asutus, kes ta viibimiskohta lähetas. Näiteks kui inimene asub kaitseväeteenistusse, on selleks kaitsevägi; kui inimene on hooldekodus, on andmeandja sotsiaalkindlustusamet. Elukoha andmed sellest ei muutu.

Ka inimesel endal on nüüdsest võimalus märkida registrisse peale oma põhiaadressi ka lisa-aadress. Seda võivad kasutada näiteks tudengid või ajapidajad ja suvitajad. See aitab võimuesindajatel inimese kiiremini üles leida, juhul kui midagi juhtuma peaks.

Oma andmete haldamine ja elukoha registreerimine on kõige lihtsam veebilehel www.eesti.ee. Samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse, saates kohalikule ametnikule kas tavalise või e-kirja ühes avalduse ja isikut tõendava dokumendi koopiaga või minnes ise kohale.

Statistika: narvalasi jääb üha vähemaks, rahvuslik koosseis aga muutub üha kirjumaks

• Käesoleva aasta 1. jaanuari andmetel elas Narvas 57 842 inimest − 768 võrra vähem kui täpselt aasta aega tagasi. Iive on stabiilselt negatiivne olnud kogu tänapäevase statistika tegemise aja: 1994. aastast, mil Eesti suuruselt kolmanda linna elanikkond oli 79 294 inimest. Nõnda on Narva linna elanike arv 25 aastaga vähenenud 27 protsenti. (Siin ära toodud andmetest on registreerimata elukohaga isikud veel välja arvamata.)
• Aastast aastasse väheneb sündide ning seega ka kuni 30aastaste noorte arv. Samas kasvab pensioniealiste hulk − nemad moodustavad praegu täpselt veerandi Narva elanikkonnast.
• Naisi on praegu Narvas ligikaudu üheksa protsenti rohkem kui mehi. Seejuures sünnib poisse Narvas üha sagedamini.
• Migratsioonisaldo on püsivalt negatiivne: ennast kirjutatakse Narvast välja sagedamini kui sisse kirjutatakse.
• Eesti kodanikke on praegu Narvas 48 protsenti elanikkonnast, Venemaa kodanikke 36 protsenti ja määratlemata kodakondsusega isikuid 14 protsenti.
• Rahvuselt venelaseks peab end 83 protsenti Narva elanikest, eestlasteks 3,6 protsenti piirilinlastest. Praegu on rahvastikuregistri andmetel Narvas esindatud 78 rahvust; viimasel ajal on lisandunud sellised eksootilised rahvused nagu pärslased, pakistanlased, somaallased. Ametnike tähelepanekute kohaselt annab oma panuse rahvusliku mitmekesisuse tõstmisesse jalgpalliklubi Narva Trans.
• Eesti keelt kõneleb Narvas emakeelena veel vähem inimesi, kui seal on rahvuselt eestlasi − kokku kõigest 1,8 protsenti. Vene keel on emakeel 88 protsendil Narva elanikest.

Allikad: Narva linnakantselei elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroo, rahvastikuregister