Keevitusvõistlus "Viru Welder" tõi tänavu kokku osalejad viiest riigist

Võistlusel lendas sädemeid.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Reedel toimus Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas kaheteistkümnes rahvusvaheline keevitusvõistlus "Viru Welder", mis tõi kokku 20 osavõtjat ja nende juhendajad Eesti, Läti, Leedu, Venemaa ja Rootsi kutsekoolidest. 

Võistlusest võtsid osa kaheliikmelised võistkonnad: lisaks Ida-Virumaa kutsehariduskeskusele (IVKHK) olid oma võistkonnad välja pannud Tallinna Lasnamäe mehaanikakool, Tallinna tööstushariduskeskus, Pärnumaa kutsehariduskeskus, Rakvere ametikool, Tartu kutsehariduskeskus ja Viljandi kutseõppekeskus. Et võistlusest võtsid osa ka Läti, Leedu, Venemaa ja Rootsi õppeasutuste meeskonnad, oli väljakujunenud traditsiooni kohaselt võistluse töökeel lisaks eesti ja vene keelele ka inglise keel.

IVKHK keevituseriala õppejõud Igor Škarinov ütles, et kahjuks ei saanud seekord kohale tulla Tartu võistkond, kuid see-eest tuli Rootsist lausa kaks meeskonda ning tänu sellele osavõtjate arv ei muutunud.

Jolanta Cekule oli esimene "Viru Welderil" osalenud neiu.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

"Kõik õppeasutused püüavad koolitada laia profiiliga spetsialiste," rääkis Škarinov. "See üritus aga annab võimaluse võrrelda nii õpilaste kui ka nende juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ning kokkuvõttes arendada seeläbi keevituse eriala terviklikult. Seepärast huvi selle võistluse vastu aastatega mitte ei kahane, vaid hoopis kasvab. Meie aga püüame omalt poolt iga kord midagi uut välja mõelda. Näiteks sel aastal korraldasime peale traditsioonilise kaar- ja MAG-keevituse võistluse eraldi ka TIG-keevituse võistluse."

Viimasest plaanis algul osa võtta kümme inimest, ent keskpäevaks oli nimekirjas vaid seitse nime. "See pole ka imekspandav, sest esialgu pole veel kõikides õppeasutustes vajalikke seadmeid ning mitte kõik ei ole ka proovinud nendega töötada," selgitas ta.

Huvitab ka õrnema soo esindajaid

Esimest korda võistluse 12 aasta pikkuse ajaloo jooksul astus koos noormeestega võistlustulle ka üks neiu − Jelgava tehnikumi automehaanika eriala õpilane Jolanta Cekule.

Olen kindel, et keevituse ja metallitöötlusega seotud erialad jäävad alati nõutuks.

Hannes Mets

"Ma ei närveeri eriti, sest tean oma võimeid: kogemusi on mul esialgu veel vähe, sest keevitusaparaadi võtsin esimest korda kätte kaks kuud tagasi, minu tulevane elukutse aga on automehaanik. Ma ei oska end tehnikata ettegi kujutada ning tahan tulevikus inseneriks saada. Õpetaja Irina Nemnjaseva pakkus välja, et ma võiksin sel konkursil osaleda, ja ma otsustasin riskida − iga kogemus tuleb elus kasuks. Mulle meeldib alati midagi uut õppida."

Neiu lisas, et tuli ülesandega toime, teoreetiline test aga tundus veidi keerulisevõitu.

Jelgava tehnikumi osakonnajuhataja Guntis Janmersi sõnul on keevitaja amet Lätis nõutud ja hästi tasustatav. Naistel on küll sel alal keerulisem tööd leida, kuid siiski võimalik. "Meie õppeasutus konkreetselt keevitajaid ette ei valmista, kuid automehaanikutel ja sanitaartehnikutel on selline kursus küll, võistluseks aga valmistusime spetsiaalselt," rõhutas ta.

Välismaalt saabunud külalised ütlesid, et tulevad Jõhvi alati meeleldi, sest neile meeldivad siinse konkursi korraldus ja heatahtlik õhkkond.

Žüriil oli varasemast kergem

Žürii tööd juhtis juba kolmandat aastat järjest OÜ Stako Diler kontrolliosakonna juhataja Svetlana Aleksejeva, kes on ka ise lõpetanud IVKHK keevitaja erialal.

"Uskumatu, aga ma närveerin ise ka," tunnistas ta. "Ilmselt on energia siin selline. Osalejaid nagu polekski palju, kuid žüriil lasub sellest hoolimata suur vastutus. Sel aastal on meil oma tööd teha veidi lihtsam, sest teooriat aitab hinnata arvuti. On teisigi uuendusi: tänavu saab praktiliste ülesannete täitmise eest varasemast rohkem punkte teenida."

Nõutud eriala

IVKHK direktori Hannes Metsa sõnul omandab keevitaja eriala praegu Narvas, Sillamäel ja Jõhvis üle 100 inimese. Kõikides kutsehariduskeskuse õppekohtades on avatud ka täiskasvanute rühmad. Lisaks veel teised Eesti õppeasutused, kus keevitajaid koolitatakse. Kas neile kõigile ka tööd jagub?

Näidistöö.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

"Olen kindel, et keevitamise ja metallitöötlusega seotud erialad jäävad alati nõutuks. Käsikeevitus saab tõenäoliselt ajalooks, ent poolautomaadid ja muu tehnika kergendavad tööd ning laiendavad kasutusvõimalusi. Milleks piirduda Eestiga? See eriala on perspektiivikas ning kõrgelt hinnatud eri riikide tööandjate seas. Need, kes lõpuni õpivad, leiavad endale enamasti ka rakendust, sest omandatud oskusi ja vilumusi saab kasutada kõige erisugusemates tegevusvaldkondades."

Mets lisas, et statistika kohaselt töötab omandatud erialal ligi 70 protsenti nende kooli lõpetajatest. "Igal juhul kuluvad saadud teadmised neile elus ära. Võistlusest osavõtjate kohta aga võin täie kindlusega öelda, et nad kõik on asjahuvilised ja sihikindlad inimesed." 

Parimaks osutusid tallinlased

12. keevitajate võistluse "Viru Welder" absoluutseks võitjaks tunnistati Pavel Lebedev Tallinna Lasnamäe mehhaanikakoolist, kes pälvis esikoha individuaalarvestuses ja TIG-keevituse võistlusel.

Teiseks tuli Ründo Jõgiste Rakvere ametikoolist ja kolmandaks Moataz Kahrbatk Rootsist.

Mauri Metsaroos Rootsist tuli TIG-keevituses teiseks, kolmanda koha samas kategoorias sai Aleksandr Tihhomirov IVKHKst.

Võistkondlikus arvestuses tunnistati parimaks Tatjana Karaganova kasvandikud Tallinna tööstushariduskeskusest.Võistlusest võtsid osa kaheliikmelised võistkonnad: lisaks Ida-Virumaa kutsehariduskeskusele (IVKHK) olid oma võistkonnad välja pannud Tallinna Lasnamäe mehaanikakool, Tallinna tööstushariduskeskus, Pärnumaa kutsehariduskeskus, Rakvere ametikool, Tartu kutsehariduskeskus ja Viljandi kutseõppekeskus. Et võistlusest võtsid osa ka Läti, Leedu, Venemaa ja Rootsi õppeasutuste meeskonnad, oli väljakujunenud traditsiooni kohaselt võistluse töökeel lisaks eesti ja vene keelele ka inglise keel.

IVKHK keevituseriala õppejõud Igor Škarinov ütles, et kahjuks ei saanud seekord kohale tulla Tartu võistkond, kuid see-eest tuli Rootsist lausa kaks meeskonda ning tänu sellele osavõtjate arv ei muutunud.

"Kõik õppeasutused püüavad koolitada laia profiiliga spetsialiste," rääkis Škarinov. "See üritus aga annab võimaluse võrrelda nii õpilaste kui ka nende juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ning kokkuvõttes arendada seeläbi keevituse eriala terviklikult. Seepärast huvi selle võistluse vastu aastatega mitte ei kahane, vaid hoopis kasvab. Meie aga püüame omalt poolt iga kord midagi uut välja mõelda. Näiteks sel aastal korraldasime peale traditsioonilise kaar- ja MAG-keevituse võistluse eraldi ka TIG-keevituse võistluse."

Viimasest plaanis algul osa võtta kümme inimest, ent keskpäevaks oli nimekirjas vaid seitse nime. "See pole ka imekspandav, sest esialgu pole veel kõikides õppeasutustes vajalikke seadmeid ning mitte kõik ei ole ka proovinud nendega töötada," selgitas ta.

Huvitab ka õrnema soo esindajaid

Esimest korda võistluse 12 aasta pikkuse ajaloo jooksul astus koos noormeestega võistlustulle ka üks neiu − Jelgava tehnikumi automehaanika eriala õpilane Jolanta Cekule.

"Ma ei närveeri eriti, sest tean oma võimeid: kogemusi on mul esialgu veel vähe, sest keevitusaparaadi võtsin esimest korda kätte kaks kuud tagasi, minu tulevane elukutse aga on automehaanik. Ma ei oska end tehnikata ettegi kujutada ning tahan tulevikus inseneriks saada. Õpetaja Irina Nemnjaseva pakkus välja, et ma võiksin sel konkursil osaleda, ja ma otsustasin riskida − iga kogemus tuleb elus kasuks. Mulle meeldib alati midagi uut õppida."

Neiu lisas, et tuli ülesandega toime, teoreetiline test aga tundus veidi keerulisevõitu.

Jelgava tehnikumi osakonnajuhataja Guntis Janmersi sõnul on keevitaja amet Lätis nõutud ja hästi tasustatav. Naistel on küll sel alal keerulisem tööd leida, kuid siiski võimalik. "Meie õppeasutus konkreetselt keevitajaid ette ei valmista, kuid automehaanikutel ja sanitaartehnikutel on selline kursus küll, võistluseks aga valmistusime spetsiaalselt," rõhutas ta.

Välismaalt saabunud külalised ütlesid, et tulevad Jõhvi alati meeleldi, sest neile meeldivad siinse konkursi korraldus ja heatahtlik õhkkond.

Žüriil oli varasemast kergem

Žürii tööd juhtis juba kolmandat aastat järjest OÜ Stako Diler kontrolliosakonna juhataja Svetlana Aleksejeva, kes on ka ise lõpetanud IVKHK keevitaja erialal.

"Uskumatu, aga ma närveerin ise ka," tunnistas ta. "Ilmselt on energia siin selline. Osalejaid nagu polekski palju, kuid žüriil lasub sellest hoolimata suur vastutus. Sel aastal on meil oma tööd teha veidi lihtsam, sest teooriat aitab hinnata arvuti. On teisigi uuendusi: tänavu saab praktiliste ülesannete täitmise eest varasemast rohkem punkte teenida."

Nõutud eriala

IVKHK direktori Hannes Metsa sõnul omandab keevitaja eriala praegu Narvas, Sillamäel ja Jõhvis üle 100 inimese. Kõikides kutsehariduskeskuse õppekohtades on avatud ka täiskasvanute rühmad. Lisaks veel teised Eesti õppeasutused, kus keevitajaid koolitatakse. Kas neile kõigile ka tööd jagub?

"Olen kindel, et keevitamise ja metallitöötlusega seotud erialad jäävad alati nõutuks. Käsikeevitus saab tõenäoliselt ajalooks, ent poolautomaadid ja muu tehnika kergendavad tööd ning laiendavad kasutusvõimalusi. Milleks piirduda Eestiga? See eriala on perspektiivikas ning kõrgelt hinnatud eri riikide tööandjate seas. Need, kes lõpuni õpivad, leiavad endale enamasti ka rakendust, sest omandatud oskusi ja vilumusi saab kasutada kõige erisugusemates tegevusvaldkondades."

Mets lisas, et statistika kohaselt töötab omandatud erialal ligi 70 protsenti nende kooli lõpetajatest. "Igal juhul kuluvad saadud teadmised neile elus ära. Võistlusest osavõtjate kohta aga võin täie kindlusega öelda, et nad kõik on asjahuvilised ja sihikindlad inimesed." 

Parimaks osutusid tallinlased

12. keevitajate võistluse "Viru Welder" absoluutseks võitjaks tunnistati Pavel Lebedev Tallinna Lasnamäe mehhaanikakoolist, kes pälvis esikoha individuaalarvestuses ja TIG-keevituse võistlusel.

Teiseks tuli Ründo Jõgiste Rakvere ametikoolist ja kolmandaks Moataz Kahrbatk Rootsist.

Mauri Metsaroos Rootsist tuli TIG-keevituses teiseks, kolmanda koha samas kategoorias sai Aleksandr Tihhomirov IVKHKst.

Võistkondlikus arvestuses tunnistati parimaks Tatjana Karaganova kasvandikud Tallinna tööstushariduskeskusest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles