Jõhvi turul napib ostjaid
19. juuli 2015, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi turul aia- ja põllusaadusi müüvad inimesed peavad ostjate märgatava vähenemise põhjuseks lähikonnas asuvaid kauplusi, kust hoolikalt raha lugevad inimesed puu- ja köögivilja terake odavamalt kätte saavad; osa süüd arvatakse olevat ka turu räämas väljanägemisel.
Jelena Sidorova on üks neist Jõhvi turu müüjatest, kellega Põhjarannik alatihti juttu teeb. Esiteks sellepärast, et taon siin kevadest sügiseni müümas juba 23. aastat, teiseks sellepärast, et ta müüb alati üksnes enda kasvatatud saadusi ja seda üsna laias valikus: peipsi sibulat, kurki, tomatit, kartulit, kapsast, porgandit, maitserohelist.
"Vanasti käisime Leningradi turul, aga kui see tee kinni pandi, hakkasime Jõhvi käima," ütles ta.
Tartumaal Kolkja külas asuvast Mihkli talust päevast päeva Jõhvi sõita on üsna kulukas.
"20 eurot läheb iga päev bensiinile, seitse eurot on turul kohamaks," ütleb abikaasa Maksim. "Tartu turg oleks muidugi lähem, aga seal ostetakse kohad varakult ette ära, nii et sinna pole me lihtsalt pääsenud."
Kõige populaarsem aedvili on nende sõnul peipsi sibul, mida ostetakse nii kevadel seemneks (tänavu sai seemnesibul tavatult vara otsa, nii et paljud osta soovinud jäid tühjade kätega) kui suve lõpus talvevaruks.
"Nelikümmend sajandikku on sibulat maas, igal aastal koristame sada tonni. Kaks tonni jääb seemneks, ülejäänu müün turul ja punun ka palmikuteks, mida müün kodust," rääkis Jelena Sidorova.
Mees ütles seepeale kõrvalt, et sibulaalune pind läheb nüüd vähendamisele. "Lihtsalt ei jaksa enam nii palju," tunnistas ta. "Lapsed küll käivad vahepeal abiks, aga nemad on laiali lennanud − kõik kuus last on välismaale tööle ja elama läinud. Ja külast pole kedagi appi võtta, sinna on ainult joodikud jäänud, kellest töötegijat pole."
Ka tomatit ei tasuvat enam kasvatada: tööd ja mängimist rohkem kui kurgiga, ostjaid aga eriti pole.
"Poola tomat on odavam ja ilusam. Maitset ja lõhna muidugi Eestis kasvatatu omaga võrrelda ei saa, aga kui inimesel raha pole, siis ta seda ei vaata. Käivad siin meie tomateid nuusutamas − aga ostavad kõrvalt ikka Poola oma," nentis Maksim Sidorov.
Poed tõmbavad rahva turult ära
"Ostjaid on sel aastal tunduvalt vähem kui eelmisel aastal," ütlevad Sidorovid. "Inimestel on ilmselt mugavam poes käia ja sealt ühekorraga kõik vajalik ära osta: leivast-piimast köögiviljani. Ja poodide ees on ju letid, kust saab kurgid-tomatid kätte, ilma et peaks eraldi kusagile minema hakkama. Hinnad on seal samuti odavamad."
Kuigi pika staažiga turumüüjatel on kujunenud oma püsiostjaskond, leidub aeg-ajalt ikka kahtlejaid, kes ei usu, et müüdav kraam tõepoolest on Eestis kasvanud. Ega müüjad seda millegagi tõestada saagi − kes kord juba näiteks "Mustvee" sildiga kurke ostes petta on saanud, see võib kahtlema jäädagi, ehkki nüüd seisab teisel pool letti müügil oleva kraami kasvatanud inimene isiklikult.
Ostjate märgatava vähenemise võttis esimese asjana jutuks ka meie oma maakonna staažikas kurgikasvataja Anna Knjazeva.
"Suured poed tõmbavad rahva ära," ütles ta. "Ja turg tuleks ikka korda teha," võib ka räämas väljanägemine võimalikke ostjaid eemale tõugata.
Knjazeva sõnul on tänavune aasta köögiviljakasvatajale raske olnud: kurk, mis teatavasti öösiti kasvab, tahab keskmiseks temperatuuriks saada 16 kraadi, ööd on aga jätkuvalt märksa külmemad.
"Lilledega läks väga hästi: kasvatasin müügiks suvelilli ja amplitaimi, veebruar oli soe ja päikeseline ning need kasvasid hästi. Kõik muu aga ei taha kohe üldse kasvada."
1999. aastast saati Jõhvi turul maasikaid müümas käinud Marek Valter Tartumaalt Koosa külast Lombi talust oli eile kaasa võtnud vaid mõne kasti maasikaid ja kuna teisi maasikamüüjaid peaaegu et polnudki, küsis kilo eest neli eurot. Hiigelsuured marjad olid küll.
"Sort on Sonata, esimene saak, mais istutatud frigotaimed," ütles ta. "Meil on kaks hektarit masikapõldu, see on mõistlik pind. Tänavu on saak pigem tagasihoidlik − sooja ja päikest on vähe olnud. Külm talv tegi ka taimedele liiga, just need paar külma ilma lumeta päeva."
Maasikat on tema sõnul tulemas veel küll, paariks nädalaks jätkub kindlasti.
"Ostjaid on sel aastal tunduvalt vähem," tõdes ta. "On näha, et rahval pole raha: varem tuldi ostma kahekümneeurostega, nüüd loetakse summa müntidest kokku. Isegi masu ajal polnud sellist pilti."
Vald võtab turu omanikud letti
Jõhvi turg näeb tõepoolest räämas ja õnnetu välja; ilmselgelt ei tunne seal ennast kõige paremini ka müüjad, ostjatest rääkimata.
Enne masu Jõhvi turu ostnud Bestok Kinnisvara kavandas sinna suurejoonelist kinnisvaraprojekti, mille käigus oleks ehitatud praeguse turu kohale uhke büroo- ja korterhoone.
Kaks aastat tagasi ütles Jõhvi abilinnapea Vello Juhkov, et turu omanikel pole arendamiseks raha ning nüüd ootab vald neilt vähemalt angaari renoveerimist. Kahe aastaga pole vähimatki paremuse poole muutunud.
"Ma ise ei ole vahepeal selle teemaga tegelnud," tunnistas Juhkov eile. "Aga see asi tuleb kätte võtta; kui seni andsime inimestele võimaluse vähehaaval tegutseda ega hakanud kruvisid pingule keerama, siis nüüd tuleb hakata ettekirjutusi tegema. Jõhvi muutub ilusamaks ja inetud asjad tulevad rohkem esile. Vallavalitsuse põhitähelepanu on praegu neljal tänaval: Rakvere ja Pargi tänaval ning Narva ja Tartu maanteel. Nende tänavate ääres asuvad hooned ja rajatised peavad viisaka väljanägemise saama."
Juhkov ütles, et äsja oli temaga turu teemal vestelnud ka veterinaar- ja toiduameti inimene ning teisipäevasel linnavalitsuse istungil kavatseb ta selle teema kindlasti tõstatada.