Lüganuse on kaotanud kahe aastaga üle 300 inimese

Lüganuse ja Maidla kooli esimesse klassi minejaid on juba aastaid olnud vähem kui pinke klassis. Kui palju aitab kohtade täitumisele kaasa huvihariduse toetamise kord, mis on seatud oma koolide soosimiseks ja kaitseks, pole uuritud. Foto: LÜGANUSE KESKKOOL

Lüganuse vald on kahe aastaga kaotanud 300 elanikku ehk peaaegu kümme protsenti oma elanikkonnast. See on pannud vallajuhte analüüsima, kas ja kui palju mõjutab väljarännet huvihariduse toetamise kord.

Lüganuse vald võttis paar aastat tagasi vastu huvihariduse toetamise korra, mille kohaselt ei maksta nende laste huvihariduse eest, kes käivad põhikoolis väljaspool Lüganuse valda. Erandiks on need lapsed, kes korra vastuvõtmise ajal õppisid mõnes muus koolis ja juba käisid huvikoolis, ning vene koolis õppivad lapsed, kes kohapeal venekeelse kooli puudumise tõttu on sunnitud käima vallast väljaspool.

Sisuliselt võtab see kord huvihariduse saamise võimaluse nendelt eesti koolis käivatelt lastelt, kes lähevad põhikooli väljapoole valda, sest huvikoolid lastevanematega lepinguid ei sõlmi. Nii on ainus valik end ümber registreerida mõnda muusse omavalitsusse, kes selliseid kitsendusi ei tee.

Nüüd, kui Lüganuse vald on kaotanud kahe aastaga 300 elanikku ehk 3300 elanikuga vallast on lahkunud peaaegu kümme protsenti inimestest, püüdis vald analüüsida, kui palju mõjutab lahkumist just nimetatud kord.

Oma tuleb soosida

Lüganuse vald põhjendas sellise korra vastuvõtmist vajadusega soosida ning kaitsta olemasolevaid koole ja lasteaedu. "Kui me ei hoia seda, mis meil olemas on, võime hakata rääkima juba kordades suuremast lahkujate arvust," tõdes Lüganuse vallavanem Viktor Rauam.

Lüganuse vallas on kaks kooli. Lüganuse keskkoolis läks sel aastal 1. klassi kuus, Maidla koolis neli last. Mullu olid numbrid samasugused. Mõlemas koolis on lapsi alla saja: Lüganusel 96, Maidlas 54. Selles valguses on kahe kooli ülalpidamise mõistlikkus küsitav. Seega on omade soosimine mõistetav. On ka õiguskantsleri büroo hinnangul: büroo analüüsis vastuvõetud korda ja tunnistas, et seal on küll põhiõiguslikku riivet, kuid hea eesmärk kaalub selle üles.

Palju aga tänu toetuse korrale Lüganuse või Maidla kooli lapsi juurde on tulnud? Rauam tõdes, et seda pole keegi uurinud.

"Otsime parasjagu haridus- ja kultuurivaldkonna eest vastutavat spetsialisti, kes suudaks teemasse põhjalikult süveneda ning analüüsida, kas ja mis on mõistlik," tunnistas Rauam, et uurimine on praegu piirdunud sellega, et on räägitud ametnikega, kes tunnevad inimesi, kes võiksid olla probleemiga seotud.

Raha rihib 

Põhjarannik rääkis kolme inimesega, kes huvihariduse toetamise korra tõttu on ennast mujale sisse kirjutanud, ning kõik kolm tunnistasid, et hoolimata sellest, et nad hea meelega oleksid edasi Lüganuse valla kodanikud, ei kaalunud nad kordagi alternatiivina valla üht või teist kooli. Põhjused, miks eelistatakse valla koolile mõnd muud aternatiivi, on erisugused, kuid tulemus on üks: vanemad kirjutavad ennast koos lastega vallast välja mõnda naaberomavalitsusse. Üks pere on end aasta hiljem koju tagasi kirjutanud ja asi töötab − nüüd vald huvihariduse arveid maksab.

Ka Rauam tõdes, et vanemad soovivad oma lapsele parimat ja leiavad tee, kuidas see ellu viia. Aga isegi kui see töötab valla kahjuks − kaotatakse lapsi ning nende vanemate maksutulu −, rihib lõpuks ikka raha, saamata jäänud maksud on väiksemad kui summad, mida tuleks maksta huvihariduse eest. Ja kui raha napib, tuleb teha valikuid, ning praegune valik vähemalt lähemaks paariks aastaks on huvihariduse toetamise korra säilitamine praegusel kujul.