Korteriühistud nõuavad uue seaduse muutmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve ja Sillamäe korteriühistute esindajad osalesid Tallinnas toimunud konverentsil "Lüngad korteriomandi- ja korteriühistuseaduses". Tuginedes selle seaduse konkreetsetele paragrahvidele, juhivad nad tähelepanu sellele, et see dokument muudab korteriühistute niigi raske olukorra veelgi keerulisemaks, seda eriti Ida-Virumaal.
Konverents korraldati riigikogu liikme, korteriühistute toetusrühma esimehe Olga Ivanova algatusel. "Ma tegelen praegu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise projekti ettevalmistamisega ning seetõttu on see konverents ja korteriühistute esindajate argumenteeritud arvamus mulle suureks abiks," ütles ta Põhjarannikule.
Uus seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuarist, kuid korteriühistud näevad juba praegu, et nende elu see ei lihtsusta, vaid muudab paljuski hoopis keerulisemaks. See puudutab nii suuri kortermaju kui ka väikesi, 4-12 korteriga maju, kuna tekivad uued nõuded juhtimise, koosolekute läbiviimise, hääletamise ja otsuste vastuvõtmise kohta ning uued korteriomanike kohustused.
Konverentsil juhiti tähelepanu sellele, et peale mitmete majanduslike ja korralduslike probleemide, mille see seadus endaga kaasa toob, seab see ka korteriühistute esimeestele ja majahalduritele kohustuse omada tõendeid selle kohta, et neil on õigus korteriühistute teenindamisega tegelda. Ja seda ajal, mil puudub ühtne kava selliste sertifikaatide omandamiseks.
Kirde-Eesti probleemide kompleks
Konverentsil esinenud Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen peatus lähemalt seaduse nendel punktidel, mis muudavad olukorra Kirde-Eestis senisest keerulisemaks. Muu hulgas halveneb olukord Kohtla-Järvel, kus kinnisvara hinnad on madalad ning majades lülitatakse korteriomanike kollektiivse vastutuse ja mõne korteriomaniku võlgade tõttu küte välja.
Konverentsist võtsid osa ka Kiviõli linna esindajad. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et Kiviõlis loobuvad omanikud oma korteritest ning omavalitsus on siis kohustatud need korterid enda valdusesse võtma. Sel moel kuulub linnale suur hulk selliseid kortereid, mida ei saa ei maha müüa, kuna puudub turg, ega ka välja üürida, sest pole soovijaid.
"Selliste probleemidega puutuvad kokku väikesed, mitte eriti rikkad omavalitsused, ja seda mitte ainult Kirde-Eestis. See on selline probleemide kompleks, mida on keeruline lahendada ühe või teise seaduseelnõuga − asjaga tuleb tegeleda kompleksselt," arvab Olga Ivanova.
Kollektiivse vastutuse vastu
Sillamäe korteriomanike ühingu esimees Gulnara Sidorenko märkis, et ehkki korteriühistute probleemidest ja korteriühistuseaduse ebatäiuslikkusest räägitakse Eestis juba palju aastaid ning korteriühistute esindajad on korduvalt pöördunud nii ministeeriumidesse kui ka riigikogu eelmise koosseisu ja saadikute poole ning mitmetesse ametitesse, ei ole nendele probleemidele mingit tähelepanu pööratud.
"Me lootsime, et uus seadus saab olema inimeste suhtes õiglasem ja humaansem. Ent nagu näitas konverentsil saali reaktsioon, ei tekitanud seaduse selline variant peale meelepaha, protesti ning paranduste ja märkuste mitte midagi," ütles Sidorenko. "Selles on selgesti nähtav isalik hoolitsus monopolistide ja nende äride eest. Tavaline keskstatistiline ausalt töötav ja makse maksev kodanik aga peab oma õlul kandma "hoolitseva" riigi peale surutud üle jõu käivaid kohustusi," lisas ta.
Korteriühistute esindajate meelest on kõige kurja juur kollektiivne vastutus arvete tasumise eest, mille on korteriomanikele peale sundinud monopolistid: soojus- ja vee-ettevõtted.
Seaduses on kirjas, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on liituja korteriühistu. Säärane sõnastus tekitab ühistutele majaelanikelt kütte eest raha kogumisel tohutuid probleeme. Mõnelt korteriomanikult raha saamata on korteriühistu sunnitud ise maksma nende arved kas remondifondist või maja hooldamiseks mõeldud vahenditest. Kuid korteriühistu ei ole oma olemuselt ega sisult soojatarbija, vaid valitsemisvorm, mille eesmärk on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Seepärast ei ole ühistul võlgnikega mingit pistmist. Korteriühistud on veendunud, et võlgnikud peaksid seadusesse tehtud paranduste kohaselt olema soojustarnija mure.
Ühistute meelest tuleks selle probleemi lahendamiseks muuta seadust nõnda, et lõpetada soojuse ühislepingute sõlmimine ning hakata esitama kütte eest arveid igale korterile eraldi.
"Võlgnikega ei pea tegelema mitte korteriühistu või naabrid, vaid soojustarnija ise. Individuaallepingud ei võimalda monopolistil tervet maja talvel kütteta jätta, kui mõni korteriomanik võlgu on, ega lase viia olukorda niikaugele, et maja küttesüsteemid hävivad ning oma eluasemest jäävad ilma need inimesed, kes alati korralikult arveid tasuvad. Ja selliseid inimesi on enamik," märkis Gulnara Sidorenko.