"Tunnen end Eestis koduselt"

Ieva Ilves külastab sellel nädalal TÜ Narva kolledžit, Narva haigla lasteosakonda ja Narva-Jõesuu SOS-lasteküla. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti esileedi Ieva Ilves on oma abikaasale tänulik mõistmise eest, et saab teda ametlikel üritustel saata siis, kui see on tõepoolest vajalik ja Läti kaitseministeeriumis töötamise kõrval võimalik. Järgmisel nädalal on ta presidendi kõrval, kui külastatakse Narvat ja Narva-Jõesuud. 

Tulete presidendi abikaasana Ida-Virumaa visiidile esimest korda. Miks soostusite kaasa sõitma ja mis teile siin kõige rohkem huvi pakub?

Ma ei ole enne Ida-Virumaal käinud. Aga minu abikaasa on sellest piirkonnast ja inimestest palju rääkinud. Presidendiks valituna tegi ta ju esimese Eesti-sisese külaskäigu just Narva. Tema ettepanekul on kaks korda olnud Eesti sünnipäeva kaitseväe paraad Narvas ja pidulik kontsert koos vastuvõtuga Jõhvis.Enne Narva sõitmist tean, et seal on põnevat ettevõtlust, tänapäevase mõtlemisega Tartu ülikooli Narva kolledž, kodune SOS-lasteküla Narva-Jõesuus, ilus ajalooline Narva haigla tublide arstidega, ilmselt üks paremaid Euroopa Liidu välispiiri piiriületuspunkte ning palju muud, mida ise näha tahan.

Kõige selle hea kõrval, mida te välja tõite, on Ida-Virumaal ka riigi kõrgeim tööpuudus ning see kant tühjeneb inimestest. Kui tõmmata paralleele, siis Lätis on samasugune majanduslikult ja sotsiaalselt mahajäänud piirkond Latgale ning Narvat võib võrrelda Daugavpilsiga.

Oleksin selliste võrdlustega ettevaatlik, need võivad olla petlikud või vähemalt pealiskaudsed.

Tõsi, Ida-Virumaa ja Latgale on mõlemad piiri ääres. Kuid ma ei ütle, et need on mahajäänud. Minu poja isa ja vanavanemad on pärit Latgalest, olen seal tihti käinud ning tean, et sealsed inimesed on töökad, oma riigile pühendunud.

Muuseas, Daugavpilsis on teiste heade asjade hulgas imetlusväärne Mark Rothko kunstikeskus. Ja ma olen kindel, et ka Ida-Virumaa võib olla paljugi üle uhke.

Eesti valitsusel on Ida-Virumaa jaoks tegevuskava ja äsja kehtestati töökohtade loomise toetus. Läti valitsus on toetanud Latgalesse erimajandustsooni loomist. Kummal riigil on õnnestunud paremini oma julgeoleku mõttes võtmepiirkondade eraldatust vähendada?

Teie küsimuses kõlab oletus, nagu oleksid Ida-Virumaa ja Latgale meile julgeoleku mõttes probleemiks. See on aga ekslik. Ärgem unustagem, et enamik kuni 15aastastest Ida-Viru noortest on Eesti kodakondsusega. Muidugi on nii Narvas kui ka Daugavpilsis oluline, et ärksad noored jääksid nende piirkondadega seotuks, siis on seal tulevikku.

Rääkisime Ida-Virumaast hiljuti kodus. President meenutas oma kunagist Narvas käiku, kui ta kinnitas koolitundi andes: me kõik oleme Eestis elades üksteisele kaasmaalased. Ka mina ei oska Läti või Eesti rahvast jagada omadeks ja võõrasteks.

Niisiis, Ida-Virumaa ja Latgale ei ole meie julgeolekule probleemiks. Need on aga piirkonnad, kus peab olema rohkem riiki ja rohkem riigi tähelepanu.

Kunagiste suurte ettevõtete paratamatu hääbumise järel tuleb meil põhjalikult tegelda inimeste ümberõppe toetamisega ja panna õlg alla konkurentsivõimelise ettevõtluse edendamisele. Näiteks pakkudes maksusoodustusi ettevõtetele, mis Ida-Virumaal ongi juhtumas.

Mõeldes senistele kaevuritele, kangrutele või energeetikutele,  näeme tuhandeid inimesi, kellel on tugev tööharjumus. Kui inimestel on tööd, mille eest makstakse normaalset palka, siis nad tulevad endaga toime. Inimeste igapäevane toimetulek peabki olema üks meie suurematest eesmärkidest.

Andsite veebruaris tunni Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitsesuuna ja IT õpilastele. Millise sõnumiga astute TÜ Narva kolledži tudengite ette?

Esmalt on mul hea meel, et Narva kolledžis avati infotehnoloogia õppekava, et Narvas tegutseb noorte programmeerijate progeklubi.

IT on oluline valdkond, mida tasub õppida, see avab noorte tulevikule avarad väljavaated, sest tänapäeval on kõik valdkonnad nii või teisiti seotud infotehnoloogiaga.

Edasi, küberturvalisus on siin üks võtmetähtsusega teema. Olen korduvalt näinud, kuidas saadakse selgeks programmeerimise või süsteemi ehitamise algteadmised ning siis hüpatakse kohe äritegevusse ja luuakse oma toode. Kui see osutub edukaks, tekivad probleemid küberturvalisusega. On keerulisem ja kulukam teha neid tooteid tagantjärele turvaliseks, kui tegelda sellega juba kohe algusest.

Nii julgustangi kõiki IT-tudengeid õppima ka küberturvalisuse valdkonda, sest need oskused muutuvad tööturul aina väärtuslikumaks.

Külastate SOS-lastekülade patroonina Narva-Jõesuu SOS-lasteküla. Kas teil on selles rollis mõttes midagi reaalset ära teha?

SOS-lasteküla patroonlus on võimalus tunnustada ja tänada neid toredaid inimesi, kes pühendavad end vanemliku hooleta jäänud laste kasvatamisele, ning teisalt leida võimalusi SOS-lastekülade toetamiseks.

Samamoodi on Narva haigla lasteosakonna külastamisega, kuhu ma viin Läti luuletaja Inese Zandere eesti keelde tõlgitud raamatu "Annaliisa analüüs" äsja trükikojast tulnud eksemplarid. Selle tõlkisid suurepäraselt Guntars Godinš ja Leelo Tungal.

Usun, et raamat aitab haiglasse sattunud lastel olla üle hirmust tundmatu ees, toetab neid, kui on raske, ja ehk leiavad nad siit ka mõne nalja, mis paneb neid naeratama. Ma tõesti usun, et see on lastele huvitav, et see lohutab neid, ja peale selle võib "Annaliisa analüüsi" võtta ka kui võimalust üheks eesti keele lisatunniks.

Eeldan, et lapsevanemana on lastekülade patrooniks olemine roll, mis on meeldivate killast. Kas on mingeid presidendi abikaasa esinduskohustusi, mida te karvavõrdki ei naudi?

Ma pole harjunud, kui mind peetakse avaliku elu tegelaseks. Nagu kõik teised, soovin ka mina kaitsta avalikkuse tähelepanu eest oma isiklikku elu, perekonda, lapsi ja − olen aus − mõnikord on see mulle praegu keeruline.

Oma põhitööd, mis paistab olevat ühtlasi kirg, saate teha kaugjuhtimise teel. Riigi esindamiseks peab füüsiliselt kohal olema.

Jah, olen nõus, need kaks rolli erinevad teineteisest suuresti, kuid ei arva, et see on meie sajandil väga erakordne. Kõrgele ametikohale valitud inimese elukaaslasel võib olla ükskõik milline töö ja elukutse ning selles ei peaks olema midagi kummalist, et ta jätkab oma senist tegevust. Näeme seda paljudes Euroopa riikides.

Tähtis on, et sellises olukorras leiavad pereliikmed oma kohustuste vahel tasakaalu ja suudavad täita neid rolle, mida nad kannavad.

Mina olen tänulik kolleegidele Läti kaitseministeeriumis, et nad on mind viimastel kuudel igati toetanud. Ja muidugi on mul väga mõistev abikaasa, kes saab aru, et oma töö kõrvalt saan ma teda ametlikel üritustel saata siis, kui see on tõepoolest vajalik ja minu töö seda võimaldab.

Kui tuua veel erinevusi, on küberkaitse uus valdkond, riigi esindamine aga paljuski traditsioonides kinni.

Ka riigi esindamist, milles on tõesti palju traditsioone, kujundavad ja vormivad siiski konkreetsed inimesed, nende arusaamad ja vaated. Siingi pole kõik igaveseks kivisse raiutud.

Olete nii õpingute kui töö tõttu elanud mitmel maal. Kas naaberriigis Eestis on olnud kergem koduneda kui näiteks Ameerikas või Aserbaidžaanis?

Ameerikas ma õppisin ülikoolis, Aserbaidžaanis ma töötasin. Eestis on aga üks minu kodudest. Need on täiesti erisugused olukorrad. Kuigi ma alles harjun oma uue eluga, ega varjagi seda, tunnen ma end Eesti kodus tõesti koduselt.

Kas hoolimata naabrusest ja sarnasustest on midagi, mis on teid Eesti elus üllatanud?

Üllatanud ei ole. Kõige tugevam emotsioon Eestiga on hoopis tänulikkus toetuse eest, mida olen siin väga palju tundnud, alates oma esimesest sõidust Setomaale Obinitsasse.

Kuivõrd suure huviga jälgite Eestis alanud järgmise presidendi valimiskampaaniat?

Muidugi jälgin, aga ma ei pea õigeks seda kommenteerida.

Kas ootate juba pikisilmi, millal abikaasa paneb oma presidendiameti maha, ja kas teil on tehtud suuremaid plaane oma edasise elu korraldamiseks?

Praegu on ta Eesti president ja ta on seda 10. oktoobrini. Ma näen, kuidas ta töötab ja mille pärast muretseb, ning kas ma nõustun sellega või ei, aga oma tuleviku kohta ei ole ta jõudnud veel mingeid lõplikke otsuseid teha. Tema töölaual on praegu teised teemad: Euroopa tulevik, julgeolek, Eesti majandus.

Salatsi linn, kus te lapsepõlve veetsite, on tuntud festivali "Positivus" poolest, mis on ka Eesti muusikasõprade seas väga hinnas. Mida soovitate seal piirkonnas külastada Eesti inimestel, kes võtavad suvel ette Läti (taas)avastamise?

Kõige parem on lihtsalt kohale sõita. Kindlasti leiab mõnusaks puhkuseks palju võimalusi, igaüks midagi iseendale, oma huvide järgi. Mulle meeldib, kui leian vaba aega, põgeneda vee äärde. Näiteks mere kaldale.

Et eesti keele õppimine on Ida-Virumaal aktuaalne teema, ei saa lõpetuseks küsimata jätta, kuidas edenevad teie eesti keele õpingud ja kas järgmise intervjuu võiksime teha eesti keeles?

Oleneb, millal järgmine intervjuu aset leiab. Aga seda oskan ma juba praegu eesti keeles öelda: tänan teid huvitavate küsimuste eest, aitäh!