Kiviõlis puudub kollektiivne vastutus küttearvete tasumise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve korteriühistud võitlevad edutult kollektiivsete soojusvarustuse lepingute vastu, Kiviõlis aga sellist probleemi ei ole. Seal kehtivad soojusettevõtte ja korteriomanike vahel sõlmitud lepingud.
Seitsme Kiviõli korteriühistu juhatuse esimees Sarkis Tatevosjan ütles, et linna soojusettevõte nõuab ühistutelt jätkuvalt ühislepingute sõlmimist, ent ühistud sellega nõus ei ole. Seesama puudutab ka vee-ettevõtte teenuste eest tasumist.
"Nähtavasti on terve mõistus siiski veel ülekaalus," märkis ta. "Me selgitame piisavalt argumenteeritult, et me ei pea vee- või soojusettevõttele tulu teenima. Kui korteriühistu hakkab neilt teenuseid ostma ühise arvesti järgi, siis saab temast majasisene vee või soojuse müüja. Korteriühistul aga sellist funktsiooni ei ole. Tema ülesanne on maja korras hoida."
Tatevosjani sõnul tekkisid korteriühistud Kohtla-Järvel palju varem kui Kiviõlis, kuid nende juhid ei suutnud omal ajal konsolideeruda ja välja töötada ühtset seisukohta, kuidas oma huvide kaitseks tegutseda, ning seetõttu õnnestuski kohalikul soojusettevõttel neile kollektiivse vastutuse lepingud peale suruda.
"Kui meie seisukoht ei oleks seadustega kooskõlas, siis võiks soojus- ja vee-ettevõte selle kohtus vaidlustada, kuid nad ei tee seda," ütles ta. "Meie olukorras mängib positiivset rolli ka see, et Kiviõli Soojus on munitsipaalne, mitte eraettevõte, ning linna juhtkond võtab elanike arvamust siiski arvesse."
Järgivad põhikirja ja koosoleku otsust
Üht Kiviõli korteriühistut juhtiv Sirje Mägi rääkis, et korteriühistu moodustamisel kanti ühistu põhikirja punkt, mille kohaselt on ühistu liikmed kohustatud maksma maja teenindamise ja prügiveo eest, ent kommunaalteenuste eest − küte, gaas, vesi, elekter − maksab iga korteriomanik ühe või teise ettevõttega sõlmitud individuaallepingu järgi ise. Samasugune otsus võeti vastu ka maja korteriomanike üldkoosolekul.
"Meie maja on ehitatud 1956. aastal ning kuni korteriühistut polnud, ei remonditud siin peaaegu midagi," märkis ta. "Tänu laenudele saime remonditud katuse ja fassaadi, aga kui me oleks pidanud veel ka küttevõlglaste eest maksma, siis oleksime me juba ammu pankrotti läinud."
Võlgnikud on Kiviõli Soojuse mure
Soojusettevõtte Kiviõli Soojus juht Vladimir Tšikul tunnistas, et ettevõttel ei õnnestunud individuaallepinguid tühistada, kuid esialgu ta nendele ka ei rõhu, vaid püüab leida kompromisslahendust.
"Pakume praegu korteriühistutele tehnilise lepingu projekti, mis määrab kindlaks vastutuse liitumispunkti eest, ning seal ei ole sees punkti, mille järgi peab soojuse eest tasuma ühise arve järgi. Ent isegi sellise projektiga ei ole korteriühistud esialgu nõus," märkis ta.
Kõik korteriomanike küttevõlad olid seni ja on ka edaspidi ettevõtte mure. Ettevõte annab võlgnikud kohtusse ja pöördub inkassofirmade poole. "Kuid see on praegu nii. Tulevikus, kui 2018. aastal jõustub uus korteriühistuseadus, tuleb neil siiski hakata ühislepinguid sõlmima," märkis Tšikul. "Ent see ei tähenda, et Kiviõlis võib tekkida samasugune olukord nagu Kohtla-Järvel, kus terveid maju kütteta jäetakse. Mina selliseid meetmeid ei poolda."
Ühinevad Kohtla-Järvega
"Kui meid sunnitakse 2018. aastal selliseid lepinguid sõlmima, siis olen veendunud, et pooled korteriühistud, mille esimees ma olen, lähevad kahe-kolme kuuga pankrotti," kinnitas Sarkis Tatevosjan. "See seadus töötab monopolistide kasuks. Ühendame praegu Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooniga oma jõud, et Ida-Virumaa korteriühistute probleeme riigikogus kuulda võetaks ja arvestataks. Ei saa kõiki ühe mõõdupuuga mõõta: see, mis toimib Tallinnas, Tartus, Pärnus, raskendaks meil Ida-Virumaal elumajade olukorda veelgi."
Tatevosjan kinnitas, et praegu ei õnnestu Kiviõlis 2toalist korterit maha müüa isegi 250 euroga, kuna kinnisvara on oma väärtuse kaotanud ja palju on maha jäetud kortereid. Samuti on rohkesti selliseid korteriomanikke, kellelt ei saa võlgu välja nõuda, kuna nad elavad Venemaal ning kohtusse võib nad samuti anda vaid seal.