Viru jalaväepataljonis asuvad ajateenistusse esimesed naised

Maria Abel oma blogis: "Nimekiri on mul juba ammu-ammu valmis. Lisan ka siia siis oma vahva nimekirja, sest ega naisterahvas ei saa ju seep taskus minna ajateenistusse." Foto: ANNETT KREITSMANN / KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSED

3. jaanuar 2017 on Viru jalaväepataljonis Jõhvis ajalooline päev, sest oma üheteistkümnekuist teenistust alustava 160 ajateenija hulgas on esimest korda väeosa ajaloos ka naised, keda on koguni üheksa. 

Põhjarannik kohtus 22aastase Maria Abeliga, kes otsustas juba mõned aastad tagasi, et maitseb sõdurileiba.

Annab kogemusi

"Aeg lendab hämmastavalt kiiresti. Ma polegi jõudnud korralikult puhata ja juba on vaja asju pakkida, et üheteistkümneks kuuks teist elu elama minna. Nüüd on hirm oluliselt suurem, kui see oli paar nädalat tagasi./.../ Nüüd on jõudnud kätte aeg, et pakkida kokku kõik eluks vajalik järgnevaks üheteistkümneks kuuks. Nimekiri on mul juba ammu-ammu valmis. Olen seda lihtsalt jooksvalt täiendanud. Lisan ka siia siis oma vahva nimekirja, sest ega naisterahvas ei saa ju seep taskus minna ajateenistusse," algab Maria sõduriblogi. Maria on üks üheksast neiust, kes 3. jaanuaril oma ajateenistust Viru jalaväepataljonis alustab.

Blogi aadressil https://contactrep.wordpress.com, millest loodetavasti saab osa tuleva 11 kuu jooksul, pole Marial kohustuslik pidada − selle kirjutamisest tuleb hoopis rühmaülemat teavitada.

Maria ütleb, et huvi militaarteema vastu on tal gümnaasiumiajast, aga vahetult pärast Tallinna 21. keskkooli, mille ta on lõpetanud, ta end ajateenistusse üles ei andnud, sest tundus endale veel liiga noor. Nüüdseks on neiu lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna ja töötanud juba Junior Achievementi õpilasfirmade programmijuhina.

Kuna gümnaasiumiosas oli Marial ka riigikaitseõpetus, kutsusti ta sealt kaitseliidu liikmeks. Nääps noor naine on end juba pannud proovile näiteks langevarjuhüpetel ja ütleb, et on nüüdseks piisavalt enesekindel − "pole enam saamatu tütarlaps, vaid tean täpselt, et saan ka millegagi hakkama".

Maria elukaaslane elab ja töötab Jõhvis ning nii on ka neiu ise viimased ajad Jõhvi ja Tallinna vahel liikunud. Kui ta avaldas kaks aastat tagasi soovi just Jõhvi pataljoni teenima minna, leiti kaitseressursside ametist, et Viru jalaväepataljonis pole varem naisi olnud ja "ebaeetiline on tüdruk poistega ühte tuppa panna".

Nüüdseks on palju muutunud. Möödunud aasta novembris kirjutas eelmine kaitseminister Hannes Hanso Põhjarannikus pealkirja "Eesti kaitsmine ei ole ainult meeste asi" all: "Ei ole mingit põhjust vaadata ajateenijaid ja tegevväelasi kui mehi ja naisi − neid tuleb vaadata kui motiveeritud, hea väljaõppe ja korraliku varustusega sõdureid. Pole kahtlustki, et Eestis on patriootliku meelelaadiga noori naisi, kes on mõelnud kaitseväes teenimisele ning sealsetele karjäärivõimalustele ja ohvitseri elukutsele. Ajateenistus oleks neile ühtlasi värav tegevteenistusse ja eeldus sõjaväelise hariduse omandamiseks."

Samuti on näiteks meie NATO liitlasel põhjas, Norral, alates 2014. aastast üldine ajateenistus, mis ei tee sugudel vahet − Iisraelist rääkimata. Eestil on veel, kuhu liikuda.

Kõik sõltub inimesest 

Kui noormehi kutsutakse ajateenistusse, siis neiud võtavad vabatahtlikult kaitseväeteenistuskohustuse ja esitavad selleks taotluse. Nn jaanuarikutse sõduritest kasvatatakse peamiselt drillseersante ning sestap tuleksid kasuks pedagoogilised võimed ja väike õpetamiskogemus. Aga Maria loodab, et saab ajateenistuse ajal läbida ka parameedikukursused. "Tahaks väga kiirabis abiks olla, aga see oleneb kaitseväe vajadustest."

Maria ütleb, et ei sea endale teenistuse ajaks erilisi eesmärke. "Isiklik eesmärk on hakkama saada ja naisterahvastele mitte häbi teha. Tegelikult me saamegi hakkama sama hästi, kui saavad mehed. Kui mõnda asja füüsiliselt ei jõua, siis tuleb motivatsioonist jõudu ammutada."

Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann ütles Põhjarannikule, et väeosa on naisajateenijate jaoks valmis ja mingeid eritingimusi neil ei ole. Ühises kasarmutoas on naistest ajateenijad koos meessoost kaaslastega − vaid sõdurikappidest tekitatakse nurgatagune, kus naistele saab osaks mõningane privaatsus. Ülemal endal on naissõduritega kogemus kaitseväe lahingukoolist ning ta leiab, et inimene on inimene ja sugu ei loe, kes tublim on.

I jalaväebrigaadi teabeohvitser Sander Mändoja ütles Põhjarannikule, et Eesti kaitsejõudude poolt on igati tervitatav nähtus, et naised vabatahtlikult ajateenistusse asuvad. "Ajateenistus on nagu kool − palju on klassitunde ja peamine on kogemuste omandamine kaitse vallas. Ka meie koolide seas ei domineeri ju poiste või tüdrukute omi. On kasulik, kui mehed ja naised koos teenivad − sõjavägi on osa ühiskonnast ning see pole ju ühesooline," ütles Mändoja.