Mõned koolid ja lasteaiad jäid päris tühjaks

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisaku gümnaasiumi garderoobis rippusid eile üksnes vahetusjalatsite kotid, sest õpilased otsustasid üksmeelselt kodus püsida. Nagu ka õpetajad.
Iisaku gümnaasiumi garderoobis rippusid eile üksnes vahetusjalatsite kotid, sest õpilased otsustasid üksmeelselt kodus püsida. Nagu ka õpetajad. Foto: Matti Kämärä

Iisaku ja Illuka kogukonnad avaldasid haridustöötajate nõudmistele sajaprotsendilist toetust, kui arvestada, et eile ei saadetud ei kooli ega lasteaeda ühtegi last. Samasugune üksmeel valitses streikimise osas sealsete õpetajate seas.

"Ega lastele pea kaks korda ütlema, et kooli pole vaja tulla," ei näinud Iisaku gümnaasiumi streigijuht Madis Arm tühjas koolimajas midagi imekspandavat. Kuigi uksed olid lahti ja hommikul oodati, et ehk mõni siiski ilmub kohale, otsustasid kõik ligemale 160 õpilast üksmeelselt kodus püsida.

Samamoodi polnud Armi sõnul keeruline mobiliseerida õpetajaid, olgugi et kollektiivis pole ühtegi ametiühinguliiget. "Kui kutsusime kokku koosoleku, olid kõik õpetajad streikimisega päri. Mõni võib-olla kahtles, kas hakata, aga kui nägi, et teised lähevad kaasa, siis otsustas ka streikida. Eks rahulolematus ole kõikidel õpetajatel ja kõik teavad, mille eest nad väljas on."

Armi sõnul pole õpetajad nii sinisilmsed, et loota: täna streigime ja homme kantakse raha üle. Pigem loodetakse mõjutada ühiskonna suhtumist. "Kunagi, kui vallavanem küsis, kas hakkame streikima, siis algul mõtlesin, mis me ikka streigime, kes meid siin metsa vahel tähele paneb. Aga ikkagi läksin kampaaniaga kaasa. Esiteks solidaarsusest teiste õpetajatega ja teiseks - siis jõuab see sõnum reaalselt kohalike inimesteni. Muidu keegi kuskil Tallinnas nõuab ja protesteerib, aga siin ei juhtu mitte midagi," arutles noor õpetaja.

Valmisolek oli

"Täielik tühjus, nii koolis kui lasteaias," nentis ka Illuka kooli direktor Leo Raidma. "Klassijuhatajad eelnevalt küsisid, kes on tulemas, ja ootasime alla kümne õpilase, aga kohale ei tulnud keegi. Aga kui oleks tulnud, oleksid nendega tegelenud noortekeskuste töötajad ja kooli huvijuht."

Kas selline lastevanemate ja laste otsus näitab streigile täielikku toetust? "Nii ja naa. Ei saa võtta, et sada protsenti toetab streiki, sest on neid, kes jäävad ka muul ajal hea meelega koju. Aga kindlasti on neidki, kes mõttes õpetajate nõudmisi toetavad," pakkus Raidma.

Avinurme gümnaasiumis ei toimu õppetööd kolmel päeval, aga koolimaja on avatud ja õpilasi toitlustatakse. Eile tuli ligemale 200 õpilasest kohale 30-35, hindas direktor Aivar Saarela, kelle sõnul organiseeritakse kohaletulnutele õppetöövälised tegevused, näiteks filmide vaatamine, mitmesugused töötoad ja spordipäev.

Jõhvi vene gümnaasiumis oli eile platsis umbes kümnendik õpilastest - 664st 60-70. "Eelneva küsitluse põhjal ootasime isegi rohkem, aga kuna hommikul oli külm, jäi osa algklassiõpilasi arvatavasti sellepärast koju," rääkis direktor Mare Lihtsa. Kui vanemate klasside õpilastele korraldati karjääripäev, kus lektoriteks olid töötukassa esindajad, siis algklassides ja keskastmes toimusid isegi mõned tunnid - matemaatika- ja vene keele õpetaja streigis ei osalenud. Laste käsutuses olid ka bassein ja spordisaal.

Eelistab kooli kodule

Sellel, miks osa õpilastest ei haaranud kinni vaba päeva võimalusest, on Lihtsa hinnangul mitu põhjust. "On selliseid lapsi, kes tahavadki olla rohkem koolis kui kodus. On aktiivsemaid, kes tahavad midagi teha ega soovi kodus igavleda. Üks põhjus oli kindlasti ka see, et oli korraldatud toitlustamine."

Jõhvi gümnaasiumi 550 õpilasest astus eile koolimaja uksest sisse ligi 25 - kohaletulnud sõitsid Kauksisse õppematkale.

"Enamik õpilasi kasutas täna võimalust oma tegevusi ise planeerida," kommenteeris Jõhvi gümnaasiumi direktor Tiit Salvan. "Me ei propageerinud seda, et paneme uksed kinni ja lapsi majja ei luba. Kool on eelkõige ikkagi õpilaste jaoks. Ma ei saa koolijuhina lubada, et kogume streigiga endale vastaseid. Aga õppetööd läbi ei viidud, nii et selles mõttes tööseisak toimus," märkis ta.

Haridustöötajate liidu andmetel oli üle Eesti streikimas pisut üle 16 000 kooli- ja lasteaiaõpetaja. Õpetajad, kes miitingutel ei osalenud, sisustasid streigipäeva oma äranägemise järgi. "See on töövaba päev. Kuna palka ei maksta, siis töökohal olema ei pea," selgitas haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik.

Haridustöötajate streigis, kus õpetajad nõuavad 20protsendist palgatõusu, osalevad enamik Ida-Viru koole ja mõned lasteaiad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles