Mäetagusel hakkab toasooja andma biomass

Mais avati Kiiklas kaevandusvett kasutav katlamaja. Kui ka Mäetaguse katlamaja taastuvenergiale üle viiakse, saab Mäetaguse vallast üdi

FOTO: Matti Kämärä

Mäetaguse vald viib keskkonnatoetuse abil Mäetaguse asula kaugkütte üle taastuvenergiale: katlamajas hakatakse kasutama puidutootmise jääke ning põhku ja viljajäätmeid.

Mullu detsembris otsustas keskkonnainvesteeringute keskus toetada Mäetaguse kaugkütte taastuvenergia allikale üleviimist 403 000 euroga. Nüüdseks on Mäetagusel  uus energiaallikas välja valitud ja otsitakse kontakti seda valdkonda põhjalikult tundvate projekteerijatega.

"Mäetagust hakkab tulevikus kütma biomass: peamiselt saepuru, laastud ja energiavõsa, aga kuni 15% võib olla ka põhku ja viljajäätmeid," rääkis vallavalitsuse arendusnõunik Jana Pavlenkova. "Toormes loodame kohalikele, nii oma valla kui ka naabervaldade tootjatele."

Kui palju biomassi kasutamine toasooja praeguse põlevkiviõliküttega võrreldes odavamaks võiks muuta, ei söandanud Pavlenkova ennustada. "Eelprojekt on esitatud aasta tagasi ja kõik hinnad on juba palju muutunud, nii et keegi ei oska öelda, kuidas need muutuvad pärast seda, kui elektriturg avaneb. Praegu ei saa öelda veel sedagi, kas tuleb ehitada uus katlamaja või saab kasutada olemasolevat."

Järgmisena on kavas põhjalikud läbirääkimised ekspertidega, pärast mida koostatakse lähteülesanne ja kuulutatakse välja hange uudse kaugkütte projekteerimiseks ja ehituseks. Pavlenkova peab tõenäoliseks, et bioküte hakkab Mäetagusel sooja andma järgmise aasta lõpus.

Isegi kui taastuvenergiale üle ei mindaks, tuleks kaugküttesse igal juhul investeeringuid teha: vaja oleks uuendada katlamaja ja mõned põlevkivikatlad oleks tarvis paari aasta pärast välja vahetada.

Uue küttesüsteemi ehitust rahastavad OÜ Mäetaguse Kommunaal ja Mäetaguse vallavalitsus, ettevõtmist toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles