Kohtla-Nõmmel valmistatakse vene lapsi ette eesti kooliks

Eesti keele õpe käib esialgu mänguliselt. "Pean väga tähtsaks, et ei oleks tuima istumist ning laps saaks eesti keele tunnis laulda ja tantsida," selgitas õpetaja Tiia Laanemäe. Foto: Peeter Lilleväli

Eestikeelne Kohtla-Nõmme kool pakub sellest õppeaastast süvendatud eesti keele õpet vene emakeelega lasteaialastele, kes alustavad järgmisel aastal kooliteed sama maja seinte vahel.

Kui enamasti valmistuvad eesti lasteaias käivad vene perede lapsed kooli minekuks koos oma eesti eakaaslastega, siis Kohtla-Nõmmel, kus on lasteaed ja kool ühendatud, otsustati ettevalmistus osaliselt lahku lüüa. Nii käib viis vene last kaks korda nädalas eesti keele tunnis, mida viib läbi nende tulevane klassiõpetaja Tiia Laanemäe.

"Lasteaias käivate laste keeleline koosseis on viimastel aastatel kardinaalselt muutunud, vene lapsi on pidevalt juurde tulnud," selgitas Kohtla-Nõmme kooli direktor Ain Luuk.

Kui sel aastal tuli kooli kümme last, kellest ainult üks oli vene perest, siis järgmisel õppeaastal on tulemas samuti kümme, aga neist juba pooled on vene emakeelega. Ülejärgmisel aastal toimub pööre eesti laste kahjuks - lasteaia nooremas rühmas on enamik vene lapsed.

Ei tõrjuta

"Pean õigeks, kui need lapsed saavad eestikeelse hariduse kodulähedases koolis. Me ei taha neid kuidagi tõrjuda," märkis Luuk, lisades, et vene laste arvelt saab kool märkmisväärset õpilaste lisa. Praegu on Kohtla-Nõmme kooli hingekirjas 87 õpilast, kellest 15 on vene peredest. Väljaspool valda õpib 36 põhikooliealist last.

Luugi sõnul on vene lastel Kohtla-Nõmme koolis lihtsam sulanduda kui mõnes linnakoolis, sest klassid on väikesed, keskmiselt 10 õpilasega. "Pealegi on koolis kompetents olemas: enamik algklassiõpetajaid on õppinud eesti keele õpetajaks vene koolis."

Koolijuhi hinnangul võiks süvendatud keeleõpet alustada isegi varem kui 6aastaselt. "Mida varem, seda paremad on tulemused. Loomulikult nad esialgu rohkem mängivad tunnis, aga see aitab üle saada keelelisest kartusest end väljendada."

Loogiline samm

Luuk nentis, et kui kooliks ettevalmistus on osaliselt eraldi, võidavad sellest ka eesti lapsed. "On kahju, kui lasteaias läheb kogu tähelepanu vene lastele, sest neile peab kõike eraldi seletama. Ka lastevanemad suhtuvad uuendusse positiivselt. Arvan, et sellest saab asja, see on loogiline samm."

Õpetaja Tiia Laanemäe hinnangul on eesti keele tundide suur pluss veel see, et lapsed jõuavad temaga aasta jooksul harjuda.

"Tegelikult on kaks tundi nädalas vähe, võiks olla rohkem. Tähtis on, et vanem, kes tahab panna lapse eesti kooli, tegeleks ka ise temaga. Ei saa tuua last kooli suhtumisega, et tehke ta targaks - peab olema ka vanemapoolne vastutus. Mõni vanem palub ise koduseid töid, et lapsega lisaks tegelda," rääkis Laanemäe, kes on lõpetanud nii vene filoloogi kui klassiõpetaja eriala.

Laanemäe arvates võiks olla eraldi keeleline ettevalmistus igas Ida-Virumaa eesti õppekeelega koolis, kus õpib vene perede lapsi. Ehkki vahe jääb eesti keele oskuses sisse ka süvendatud ettevalmistuse korral. "Paariks aastaks kindlasti, aga hiljem see kaob. Praegu on mul neljandas klassis kaks last täiesti venekeelsest perest, aga nad valdavad eesti keelt enam-vähem vabalt."