Narva peab tõestama õpetajate palgalisa vajalikkust

Viimati arutasid ministeeriumi ja linnavõimude esindajad Narva eesti gümnaasiumi küsimust mullu septembris, kui koolimajas peeti maha emotsionaalne koosolek. Foto: Matti Kämärä

Haridusministeerium saatis Narva linnavõimudele kirja, mida võib tõlgendada hoiatusena, et kui Narva ei otsusta kiiresti eesti gümnaasiumi tulevikku, võivad kooli õpetajad jääda 30 protsendi suuruse palgalisata.

Haridus- ja teadusministeeriumist Narva linnavalitsusse saadetud pöördumises seisab, et alates 2010. aastast on ministeerium eraldanud tavapärasele haridustoetusele lisaks sihtotstarbeliselt toetust Narva eesti gümnaasiumi õpetajate ja juhtide töötasude maksmiseks. Eelmisel aastal oli toetuse summa 77 452 eurot.

Toetuse eraldamisel on lähtutud olukorrast, et Narvas on eestlasi vähem kui 5 protsenti linna elanikkonnast, mistõttu eesti gümnaasiumil on keeruline leida eesti keelt emakeelena rääkivaid õpetajaid. Seetõttu peetakse vajalikuks motiveerida õpetajaid palgalisaga.

Kirjas kinnitatakse, et ministeerium peab oluliseks tagada eestikeelse hariduse jätkusuutlikkus Narvas. "Lähtuvalt 12. septembril 2013 toimunud koosoleku kokkulepetest palusime Narva linnalt konkreetseid meetmeid ja tegevuskava Narva eestikeelse hariduse arendussuundade osas. Tänaseni ei ole me vastust saanud."

Ministeeriumile teeb muret ka asjaolu, et haridusstatistika andmebaasi haridussilm.ee andmetel on Narva linnavalitsus  maksnud välja vähem õpetajate palgaraha kui haridustoetuse mudel on ette näinud.

"Soovime olla veendunud, et kõik õpetajate palgavahendid ja eraldatud toetused jõuaksid õpetajateni. Enne, kui otsustame 2014. aasta sihtotstarbelise toetuse eraldamise Narva eesti gümnaasiumile ja ka toetuse mahu, soovime hinnata selle kasutamise otstarbekust," seisab pöördumises.

Kiri jätkub arvamusega, et eraldatud toetus peab olema investeering eestikeelse hariduse säilimiseks nüüdisaegses ja kvaliteetses õppekeskkonnas.

"Seetõttu ootame jätkuvalt Narva linna nägemust eestikeelse hariduse arengusuundadest ning meetmeid ja ajakava Narva eesti gümnaasiumi õpikeskkonna arendamisel."

Pole omavahel seotud

Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar eitas "käte väänamist", justkui lõpetataks palgalisa maksmine, kui linn ei korralda ümber koolivõrku ega loovuta riigile eesti gümnaasiumi, mille ministeerium ühendaks keelekümblusel põhineva Vanalinna riigikooliga. Vähemalt sellise ettepaneku tegi ministeerium Narvale mullu suvel.

"Need on kaks iseasja, me ei kiusa linnavalitsust," kinnitas Käosaar.

Tänasel Narva linnavolikogu istungil moodustatakse ajutine komisjon eesti gümnaasiumi ja Vanalinna riigikooli võimalikuks ümberkorraldamiseks ning sinna kaasatakse ka kaks ministeeriumi esindajat. "Komisjon moodustatakse meie arvates küll natukene hilja, aga ootame ära, millal ettepanekud tehakse," ütles Käosaar.

Tema kinnitusel on õpetajate jätkuv lisatasustamine seotud siiski küsimusega, kuidas palgalisa on end siiani õigustanud.

"Mullu septembris toimunud koosolekul oli palju juttu kooli arengutest. Meie väitsime riigieksamite tulemustele ja tagasisidele toetudes, et tase pole hea ja kool väitis vastupidist. Seetõttu tahaks näha, kuidas on lisatasu tõhustanud eestikeelse hariduse andmist ja kas see on tõstnud kooli hinnangul töö tulemuslikkust."

Käosaar lisas, et enne, kui palgalisa maksmist jätkatakse, tahab ministeerium olla kindel, et ka linn ise panustab eesti gümnaasiumi ning on täielikult välja maksnud riigi haridustoetuse.

"Kui saame adekvaatse analüüsi palgalisa kasutamise osas, oleme valmis lepingu kohe ära tegema ja raha välja maksma. Selleks me ei pea ära ootama, mida otsustab linn eesti gümnaasiumi osas. Tahame ikka loota, et see küsimus laheneb positiivselt: vahendid on olemas ja oleme sellega arvestanud," ütles ta.

Pidev analüüs

Narva eesti gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei kinnitas, et palgalisa mõju analüüsi on tehtud pidevalt - eelmise aasta kohta esitas ta vastava aruande linnavalitsusele mullu detsembris.

"Kõige lihtsam oleks palgalisa mõju analüüsida nii, et kui see ära võtta - kui palju õpetajaid siis ära jookseb? Lisatasu annab selle, et meie kool on üldse olemas. Meie õpetajad pole valdavalt Narva elanikud ja neil on oma kvalifikatsiooniga võimalus ka mujal tööd leida. On avalik saladus, et Narva provintsistub ja pole võimalik hoida inimesi kinni, kui puudub lisamotivatsioon," arutles Kroon-Assafrei.

Koolijuht jätkas irooniliselt, et kui lisatasu kaotada, poleks koolis õpetajaid, seejärel õpilasi ja viimaks kaoks ka eestikeelse hariduse probleem piirilinnas.