/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2014/02/26/11993469t1h7d53.jpg)
Eesti riik jäi Narva poliitiku vastu Euroopa kohtus kaotajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva linnavolikogu liige, ettevõtja ja üks Narva tuntumaid ettevõtjaid Fjodor Ovsjannikov ning tema advokaadid võitsid protsessi Eesti Vabariigi vastu Euroopa inimõiguste kohtus.
Euroopa inimõiguste kohus Strasbourg'is kohustas oma 20. veebruari otsusega Eesti riiki tasuma narvalasele Fjodor Ovsjannikovile kolme kuu jooksul kompensatsiooni 4900 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus arvestas Ovsjannikovi vahi all pidamise asjaolusid eeluurimise ajal ja eriti seda, et temal ja ta advokaatidel puudus piisav juurdepääs toimiku materjalidele, hindamaks karmi tõkendi põhjendatust.
Ovsjannikovi esindas Strasbourg'is Tartu advokaat Andrus Lillo, Eesti valitsust aga välisministeeriumi vanemjurist Maris Kuurberg.
Inimõiguste rikkumine
Fjodor Ovsjannikov veetis vahi all maksimaalse tähtaja - kuus kuud (alates 12. juulist 2011 kuni 11. jaanuarini 2012). Selle aja sees palusid tema ja tema advokaadid kahel korral hinnata tema vahi all pidamise vajalikkust. Samuti taotlesid nad kahtlusaluse vabastamist 30 000 euro suuruse kautsjoni vastu ning seejärel elektroonilise järelevalve kohaldamist.
Viru maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Galina Jasnjuk jättis ta iga kord jätkuvalt vahi alla, võttes arvesse prokuröride väiteid, et vabaduses viibides on Ovsjannikovil võimalus mõjutada tunnistajaid ja tõendeid. Põhjenduseks toodi, et just temal oli juhtiv roll kaitsepolitsei uuritavates korruptsioonikuritegudes.
Euroopa inimõiguste kohus tunnistas oma põhjalikus selgituses, et ta ei eita piisavate tõendite olemasolu avaldaja korruptiivsete tegude sooritamise kohta mõjuka isikuna. "Seega leiab kohus, et avaldaja vahi all pidamine oli asjakohane ja põhjendatud."
Ent samal ajal leidis kohus, et Eesti Vabariigi esindajate vastuväidetest hoolimata tegi avaldaja kodumaal kõik endast oleneva, et saada piisavat juurdepääsu toimiku materjalidele.
Seega tuvastas kohus Euroopa inimõiguste konventsiooni §4 lg 5 rikkumise: "Igaühel, kelle vabadust on piiratud aresti või vahi alla võtmisega, on õigus tema vahi alla võtmise viivitamatule kohtulikule arutamisele ja vabastamisele, kui tema vahi alla võtmine on kohtu poolt ebaseaduslikuks tunnistatud."
Ovsjannikov nautis võitu
Ovsjannikov ise märkis Põhjarannikule, et Euroopa kohus rahuldas sisuliselt kõik tema nõuded.
"Summa pole peamine, peamine on seaduslikkus ise," ütles Ovsjannikov, nentides, et võidu saavutas ta mitte ainult kõnealuses kaebuses, vaid kriminaalasjas üldse.
Samas avaldatakse kohtuotsus suures korruptsioonivastases kohtuasjas Viru maakohtus alles 7. aprillil.
Meenutuseks nii palju, et süüdistuse järgi juhtis aastail 2008-2011 Osvjannikov, tollal juba linnavolikogu liige, rahanduskomisjoni esimees ja riigihankekomisjoni liige, Narvas "süsteemi", kus mõned ehitusettevõtted said hankekonkursi kutsed ja said ka tellimusi, kui olid maksnud talle 10% kasumiosast. Kokkuleppest võtsid osa mitmed ettevõtjad ja abilinnapea Andrei Filippov, kes ootavad samuti kohtuotsust. Ovsjannikovile palus prokurör määrata karistuseks 1,5 aastat vabadusekaotust, arvestades seda, et ta on juba kuus kuud vahi all veetnud.
Ovsjannikov on praegu taas Narva linnavolikogu liige, kuuludes selle valitsevasse tsentristlikku koalitsiooni.