Narva Aleksandri kiriku uus elu: unikaalne kuppelsaal võidakse väikesteks ruumideks tükeldada

Narva Aleksandri kiriku kuppelsaal on unikaalne arhitektuuripärl ja kasutusel olnud kontserdipaigana, kuid riik otsib võimalusi selle liigendamiseks väiksemateks ruumideks. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Valitsus on Narva Aleksandri kirikule uut rakendust otsides jõudnud tõdemuseni, et hoonet oleks lihtsam kasutusele võtta, kui selle võimsaimat osa − kuppelsaali − oleks võimalik väiksemateks ruumideks jagada.

Eesti Vabariigi valitsus otsustas juuni alguses toimunud kabinetinõupidamisel, et kultuuriministeerium peab koostama Narva Aleksandri suurkiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kasutamise kontseptsiooni. Selle koostamise käigus on kultuuriministeerium korraldanud mitmeid kohtumisi ning arutelusid koguduse- ja kogukonnaliikmetega, Narva linnavõimude esindajatega ning teinud koostööd Eesti kunstiakadeemiaga. 

Narva Aleksandri kirik 

• Kirik rajati aastatel 1881-1884 Kreenholmi manufaktuuri luterlastest tööliste tarvis. Hoone projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius.
• 1944. aasta Nõukogude lennuväe pommitamise tagajärjel hävis kiriku kellatorn ühes seal asunud Walckeri oreliga.
• Aastatel 2007-2008 kiriku kellatorn taastati ning nüüd ootab taastamist Eesti suurim kaheksanurkne kirikusaal.
• 2015. aastal läks Narva Aleksandri kogudus pankrotti ning kirikuhoonest sai ühes muu kinnisvaraga pankrotivara. 2016. aastal ostsid riik ja EELK kiriku pankrotipesast välja ning seejärel asutati uus kogudus. Sellest ajast otsib riik kirikuhoonele uut mõistlikku otstarvet.