TÄPSUSTATUD Ida-Virumaal on 12 koroonaviirusesse nakatunut

Kohtla-Järvele püstitatud testimistelk Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Reedelõunase seisuga oli Ida-Virumaal tuvastatud 12 koroonaviirusesse nakatunut. 

Terviseameti Ida regioonaalosakonna juhataja Marje Muusikuse sõnul olid kaheksa neist Alutaguse, kaks Jõhvi valla ja kaks Kohtla-Järve linna elanikud, kellest ühe positiivne proov sai kinnituse reedel.

Nakatunutest kolm on ravil Ida-Viru keskhaiglas. Ükski idavirulane, kellel on koroonaviirus tuvastatud, ei olnud reedese seisuga veel tervenenud.  

Muusikus selgitas, et kui neljapäeval teatas terviseamet 13 koroonahaigest Ida-Virumaal, siis tegelikult oli neid tol hetkel 11, kuna statistikasse sattusid ka juba varem haigestunute kordusproovid. Samas pidas ta tõenäoliseks, et nakatunute arv võib lähiajal kasvada, kuna suur hulk võetud proove on parajasti testimisel ja nende tulemused selguvad ilmselt laupäeval. 

Riigikogu liige Katri Raik teatas reedel sotsiaalmeedias, et neljapäeval ei tehtud Narva linnas ühtegi koroonaviiruse testi. "Kas inimesed ei lähe testima? Kas perearstilt pole suunamist küsitud?" küsis ta.

Marje Muusikuse sõnul Narvas proove võetakse, kuid kuna perearstidelt tuleb tõepoolest vähe saatekirju, siis mõni päev on tehtud 15, teisel 8 proovi, siis on mõnel päeval testimistes olnud ka vahe. "Eile oli paus, aga täna proovide võtmine jätkub ja nädalavahetusel käib ka töö," sõnas ta.

"Oleme perearste teavitanud, et kui inimestel sümptomid ilmnevad, siis nad annaksid testimiseks saatekirja. Praegu ei toimu proovide võtmine enam riskirühma-põhiselt. Meie Narva inspektor helistas kõik perearstid läbi ja teavitas sellest, et ei oleks arusaamatusi," ütles ta. 

Ajavahemikul 26.-27. märtsini tehti Eestis kokku 1010 koroonaviiruse tuvastamise testi, millest 4 protsenti ehk 37 analüüsi osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmete kohaselt tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (14), Võrumaal (6), Pärnumaal (5) ning Harjumaal (5).

Kokku on Eestis tehtud 8121 koroonaviiruse testi, millest 575 on osutunud positiivseks. Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegrupis 40-49 eluaastat (24%) ning vanusegrupis 60 eluaastat ja vanemad (24%). Vanusegrupis 50-59 eluaastat on testide põhjal nakatunuid 23% ja vanusegrupis 30-39 eluaastat 18%.

Alates eilsest hakkas terviseamet testimise tulemusi avaldama terviseinfosüsteemi (TIS) andmetele tuginedes. Terviseamet ei saanud varem terviseinfosüsteemist selliseid päringuid teha, TIS-i kasutamise vajaduse tingis nii mitme labori testimisvõimekuse teke kui erasektori partneri kaasamine.

Neljapäeva õhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 40 patsienti, neist 7 on intensiivravil ning kriitilises seisus. Haigusest on tervenenud 11 inimest ning surnud 1.

Maailmas on Hiinast levima hakanud koroonaviirusesse haigestunud enam kui pool miljonit inimest, neist kõige rohkem Ameerika Ühendriikides (enam kui 85 tuhat), Hiinas (enam kui 81 tuhat) ja Itaalias (enam 80 tuhat).

Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed. Riskirühmade kaitseks soovitab terviseamet:

* Rangelt on keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.

* Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.

* Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.

* Terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhis on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. Sotsiaalkindlusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima.

* Viimastel nädalatel on sotsiaalkindlustusamet koostöös terviseametiga aktiivselt tegelenud hooldekodude teavitamisega ja selgitamisega, et hügieeninõuete järgimine on nakatumise ennetamisel määrava tähtsusega. Iga teenuseosutaja vastutus on tagada, et kõik soovitused ja meetmed oleksid maksimaalselt rakendatud.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Neljapäeval peatas terviseamet COVID-19 nakkuse leviku vältimiseks plaanilise ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates eraldi iga üksikut juhtu. Kindlasti tuleb lõpuni viia selline plaaniline tegevus, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus<http://www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus> ja Terviseameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK<http://www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK> .