Valitsus teisaldas Narva tanki ja veel kuus punamonumenti
/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
16. august 2022, 08:49
Valitsus otsustas teisipäeval teisaldada Narvas avalikust ruumist Nõukogude Liidu sõjamonumendid. Tank T-34 viidi Eesti Sõjamuuseumisse, mis tegeleb sõjaajaloo ja kultuuripärandi säilitamise, uurimise ja tutvustamisega.
Lisaks tankile teisaldati veel kuus monumenti Narvas ja Narva-Jõesuus.
Teisaldamise käigus suleti monumentide juurde ligipääs ning piirati liiklust, mingeid intsidente tööde käigus ei olnud.
Peaminister Kaja Kallas nentis, et pärast 24. veebruari, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas, ei ole Nõukogude Liidu sõjamonumendid Eesti avalikus ruumis enam ainult kohaliku tasandi küsimus. „Mitte keegi meist ei taha, et meie kodus saaks õhutada pingeid sõjaliselt agressiivne ja vaenulik naaber. Põhiseaduse järgi on Eesti riigi keskne väärtus sisemine rahu ja riigi üks esmaseid ülesandeid sisemise ja välise rahu kaitsmine. Me ei anna Venemaale võimalust kasutada minevikku Eesti kodurahu lõhkumiseks,“ ütles ta. „Arvestades, kui kiiresti kasvavad Narvas pinged ja segadus mälestusmärkide ümber, peame avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamiseks tegutsema kiiresti. Seetõttu võtsime valitsuses vastu otsuse teisaldada kohapeal kunagise võõrvõimu sõjamonumendid, et need ei jõuaks ühiskonnas veelgi rohkem koondada vaenu ega rebida lahti vanu haavu. Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas saab neutraalse hauatähise ja jääb jätkuvalt väärikaks paigaks, kus lahkunuid mälestada.“ Peaminister rõhutas, et keskenduda tuleb ühisele tulevikule.
„Tänane otsus aitab hoida fookust kõige olulisematel ülesannetel, milleks on Eesti julgeoleku kindlustamine ja iga Eesti inimese toimetulek Ukraina sõjast põhjustatud kriisides.“
Välisminister Urmas Reinsalu nentis, et Venemaa Föderatsioon ja selle eriteenistused soovivad kuritegelikku okupatsioonirežiimi meenutavaid mälestusmärke ära kasutada pingete õhutamiseks Eesti ühiskonnas. „Ajal, mil Venemaa peab Ukraina vastu genotsiidisõda ning üritab lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri alustalasid, ei saa me endale ühiskonna sisemist lõhenemist lubada. Need monumendid rajati Eesti taasokupeerimise ülistamiseks ja neil ei saa avalikus ruumis kohta olla.“
Siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et avaliku korra huvides peab monumendid teisaldama riik. „Kujunenud olukorda arvestades on avaliku korra tagamine Narva linna jaoks praegu keeruline, samuti on keeruline monumentide teisaldamise tehniline pool. Tegu on suure ja mitmes mõttes keerulise olukorraga, mida peab riik ise lahendama – oleks vastutustundetu jätta see kohaliku omavalitsuse kanda. Avaliku korra ja siseturvalisuse huvides on, et teisaldada kõnealused monumendid enne, kui pinged nende ümber veelgi kasvavad,“ ütles Läänemets.
„On selge, et monumentide teisaldamine läheb korda paljudele kohalikele inimestele, kuid Teises maailmasõjas hukkunute mälestamiseks peame leidma koha, kus seda saab teha ilma konfliktide ja provokatsiooniohuta,“ lisas siseminister.