Õiglase ülemineku fondist on üle poole rahast jagatud

Ivan Sergejev loodab, et veebilehele idavirufond.ee koondatud info innustab ja julgustab ka seni kõrvalt jälgijaid oma plaanide elluviimiseks taotlusi koostama. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaa elu arendamiseks seoses senise põhilise majandusharu, põlevkivitööstuse lämmatamisega Euroopa Liidu kliimapoliitikaga loodud õiglase ülemineku fondi 340 miljonist eurost üle poole on praeguseks toetustena juba välja jagatud.

Õiglase ülemineku fondi kogumahust on projektidele eraldatud juba üle poole ehk enam kui 170 miljonit eurot ning loomisel on 626 töökohta. Kuna fondi üks eesmärke on stimuleerida piirkonda tehtavaid erainvesteeringuid, oli algseks sihiks meelitada fondi toel Ida-Virumaale täiendavalt vähemalt 168 miljonit eurot investorite raha. Praeguseks on erasektor piirkonda investeerimas 197 miljonit eurot.

Juuresolevast tabelist on näha, millised on olnud ligemale 40 ettevõtmist, mis on saanud toetussummasid, mis ulatuvad üle veerand miljoni euro. Lisaks neile on aga veel hulganisti väiksemaid projekte. Infot nende kohta, aga ka reaalajas uute projektide kohta, mis on saanud rahastamisotsuse, leiab alates sellest nädalast õiglase ülemineku fondi veebilehelt idavirufond.ee. Sealt saab ülevaate, millised projektid on menetluses ja kui paljud on juba toetust saanud. Samuti näeb, kuidas investeeringud omavalitsuste vahel jaotuvad ning kui palju uusi töökohti tänu projektidele loomisel on.

Õiglase ülemineku fondist juuli keskpaiga seisuga jagatud suuremad toetused. Foto: Reklaam

Õiglase ülemineku koordinaatori Ivan Sergejevi sõnul on see kiireim ja mugavaim viis saada infot rahaeraldamiste ja taotluste kohta. "Loodame, et nii tekib ka neil, kes seni on asja kõrvalt jälginud, julgus oma ideedele toetust küsida. Fond ei ole mõeldud üksnes tööstustele või ettevõtjatele − toetatakse ka näiteks hariduse, elukeskkonna ja teiste valdkondade algatusi, mis piirkonna heaolule kaasa aitavad," selgitas Sergejev.

Valitsuse esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga leiab, et nii taotlejate hulk kui ka juba rahastamisotsuse saanud projektide maht on jõudnud soovituni. "Sellele toredale kasvutendentsile on kõvasti kaasa aidanud põhiliselt kaks asja: aasta alguses jõustunud ettevõtlusmeetmete tingimuste leevendamised ning ulatuslik töö investorite ja kohalike inimestega. Investoritega eelkõige Eestis, mille üle minul isiklikult eriti hea meel on," lisas Purga.

Tema sõnul on aru saadud, et teist sellist võimalust ei pruugi niipea tulla. Eesti investorid saavad suurepäraselt aru geopoliitilistest riskidest, aga on kindlasti julgemad ja ka teadlikumad kui välisinvestorid.