/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
Ida-Virumaad piirab kolmest küljest vesi, seega leiab igaüks endale meelepärase ranna. Lisaks rekordpikkadele liivarandadele saab ujuda Euroopa Liidu ja Venemaa piirijõel või müstiliselt helesinise veega kanalis keset Aidu kivikõrbe.
Peipsi põhjarannikult leiab Eesti konkurentsitult pikima liivaranna. Turismiteatmikud ütlevad, et 30 kilomeetri pikkune Peipsi põhjakallas kulgeb Kauksist Vasknarvani. Tegelikult algab see juba paar kilomeetrit varem Rannapungerjal. Sealne rand on küll kohati roostikku kasvanud, aga see-eest saab Rannapungerjal olla korraga järve- ja jõerannas.
Veel on Rannapungerja rand eriline oma majaka tõttu. Tuletorni jalamile ehitatud vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade nii järvele, järve suubuvale Rannapungerja jõele kui rannamaastikule. Rannapungerja jõe suudmesse toob südasuviti kultuurilembese rahva kokku Tuletorni kontsert.
Katkematu liivaranna teises otsas, Narva jõe lähtekohas on Vasknarva oma areneva sadama, suvel valmiva linnuvaatlustorni, ordulinnuse varemete ja kloostrikirikuga. Peipsi randadest kuulsaim on aga Kauksi, kus saab jalutada luiteharjale rajatud promenaadil, puhata jalgu vaateplatvormidel ja kinnitada keha rannahoones.
Pakub täiuslikku rannamõnu
Peipsi põhjakallas teeb oma pikkusega silmad ette isegi Kreekas Joonia mere ääres asuvale Monolithi liivarannale, mida mitmed turismiallikad reklaamivad Euroopa kõige pikemana, rääkimata Eestimaa randadest.
Siiski leiab Ida-Virumaalt teisegi rekordranna − Narva-Jõesuu. Eesti pikima mereäärse kuurortranna pikkuseks on mõõdetud 9,5 kilomeetrit. Geograafidelt Mait Sepalt ja Taavi Paelt pärineb huvitav info, et kui liita neli Pärnu randa, siis kõik selle suvituslinna suplejad peavad ära mahtuma 3855 meetrile ja sellestki vaid pool on liivarand.
/nginx/o/2025/06/12/16915476t1h81e6.jpg)
Narva-Jõesuu rannariba ei hiilga mitte üksnes pikkuse, vaid ka laiusega ja seal jätkub kõigile ruumi. Ühtlaselt peene liivaga rand sobib hästi päevitamiseks, aga ka pikkadeks jalutuskäikudeks ja rattasõiduks. Rand saab alguse Narva jõe suudmest, kus külastajatele on teist suvehooaega avatud Eesti idapoolseim tuletorn.
Üheks trumbiks on erinäolisus
Ida-Viru randade väärtus ei peitu mitte ainult nende pikkuses, vaid ka erinäolisuses. Maalilisi liivarandu leiab veel Liimalas ja Aas. Toila ranna omapäraks on lamedatest rannakividest vallid, mis lähevad üle liivaseks merepõhjaks. Udria rannas on äge loodus: ürgorg, liivakivipank ja võimas kivikülv.
Neljakümne veesilmaga Kurtna järvestikus sobib rannapuhkuseks üle kümne järve. Üks hinnatud supluskohtadega järv asub veel Uljastel. Erilise elamuse saab Joaoru rannas Narvas − piirijões supeldes avaneb vaade nii Narva kui Ivangorodi linnusele.
/nginx/o/2025/06/12/16915480t1h5ab1.jpg)
Ida-Virumaal on võimalik ujuda ka kohas, kus kunagi vurasid võimsad kaevandusmasinad. Aidu tehismaastikul leiab eest kauni helesinise või rohelise värvusega veemaailma, nn Ida-Virumaa fjordid. Aidu veeseikluskeskuse teenindushoone juurde on rajatud välibassein. Samuti on Aidus kümneid kilomeetreid kanaleid, kus sõuda, aerutada ja veemotosporti harrastada. Lõbusõitjaid meelitab kohale Aidu veelauapark.
Kui palju maksab parkimine ja milliseid teenuseid randades pakutakse?
Narva-Jõesuu rand
Narva-Jõesuu linnas on parkimine 1. maist kuni 30. septembrini tasuline. Parkimispiletite maksumus: 1 päev 5 eurot, 1 kuu 50 eurot. Hooaja parkimispilet 150 eurot.
Narva-Jõesuu rannas on vetelpääste, surfiklubi, mängu- ja palliplatsid ning liikumist hõlbustavad laudteed, aga ka mitmesugused kohvikud ja söögikohad, neist omanäolisem trammis avatud baar.
Peipsi järve rannad
Peipsi põhjakaldal on tasulised parklad Kauksis, Alajõel ja Vasknarvas. Parkimine on seal tasuline aasta ringi. Parkimistasu määr on 5 eurot päevas, kuupilet maksab 50 eurot ja hooaja neli järjestikust kuud (näiteks 01.05-31.08) 150 eurot.
Kuupileti ja hooajapileti saab osta SA Alutagusemaa kontorist Kauksi rannahoones või tellida meili teel info@alutagusemaa.ee. Alutaguse valla elanikud, kellel on Alutaguse valla kehtiv kodaniku kaart, on parkimistasust vabastatud. Täpsema info leiab Alutaguse valla lehelt.
Suvitajatele on teenused välja arendatud Kauksi rannas, kuhu on rajatud promenaad vaateplatvormide ja vaba aja veetmise võimalustega ning rannahoone, kus on toitlustus, spordivahendite laenutus, avalikuks kasutamiseks WCd ja pesuruumid. Kauksi rannas püsti pandud rendiautomaadist saab laenutada SUPi ehk aerusurfi laudu.
Toila rand
Toila rannas on parkimine tasuline mai algusest septembri lõpuni, tasuta saab auto jätta aleviku parklasse.
/nginx/o/2025/06/12/16915482t1h6dda.jpg)
Rannas on parkimise hind 5 eurot. Kogu suveperioodi vältel tagab vaba läbipääsu hooajapilet, mis maksab Toila vallas elavale inimesele 35 eurot. Kui elukoht on väljaspool Toila valda, on hooajapileti hind 50 eurot (pileti ostu vormi leiab Toila sadama FB-lehelt). Parkimissüsteem on automaatne ning tuvastab sõiduauto parkimisalale sisenemisel ja väljumisel.
Vald soodustab ranna ja sadama ala ettevõtlust sellega, et üle 40eurose arve puhul pääseb klient parkimistasust. See kehtib nii Mererestos kui Ranna Lounge'is, aga ka näiteks meresauna klientidele. Lisaks keha kinnitamisele ja saunatamisele saab rannas mängida rannavollet, kiikuda ning kasutada välijõusaali.
Narva Joaoru rand
Joaoru ranna juures on parkimine tasuta. Suplejatel hoiab silma peal vetelpääste. Rannahoones tegutseb restoran, jalgrataste ja spordivarustuse rent, on avalikud tualetid, duširuumid, hoiukapid. Kasutada saab võrkpalli- ja korvpalliväljakuid.