Majanduslangus on läbi, aga taastumine tuleb aeglane

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: SEB

Statistikaameti viimased andmed näitavad, et Eesti pikk majanduslangus on läbi saanud. Kahjuks ei saa järgnev taastumisprotsess olema aga kiire.

Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet kiirhinnangu SKP suuruse kohta eelmise aasta viimases kvartalis. Ootuspäraselt ei näidanud see, et Eesti majandus oleks mühinal kasvama hakanud, ent otsa on saanud ka senine kahanemine. Esialgsetel andmetel jäi Eesti SKP mullu IV kvartalis sama suureks, kui ta oli olnud eelnevas kvartalis. Ka võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga oli kahanemine statistilise vea piires − 0,1%.

Kui need näitajad pidama jäävad, annaks see mulluseks majanduslanguseks aasta peale kokku 0,9%. Eeldades, et SKP rohkem ei lange, tuleb siiski tunnistada fakti, et võrreldes 2022. aasta alguses saavutatud tipuga, oleme majandusest kaotanud tubli 5,5% tüki ja langenud nii tagasi umbes 2019. aastasse. Sellise kaotuse kompenseerimine ei käi üleöö.

Lõppeval nädalal ilmunud värske SEB majandusprognoos ennustab Eesti majandusele selleks aastaks kasvu, küll pigem tagasihoidliku 1,8% jagu. Suurimad lootused selle stsenaariumi rakendumisel on seatud ekspordile.

Eksportivale tööstusele on kõige rängemalt mõjunud intressimäärade tõus, mis Põhjamaade kõrge võlakoormusega turgudel pärssis oluliselt ettevõtete ja inimeste võimekust teha suuremaid investeeringuid ning kulutusi. See olukord on õnneks muutumas. Kui 2023. aasta lõpus oli 6 kuu Euribori määraks kujunenud 4,1%, siis praeguseks on see langenud 2,6%ni. SEB prognoosi kohaselt jätkub see langus üsna kiires tempos, piirdudes aasta teises pooles kõigest 1,6%ga.

See jätab meie ekspordipartnerite majandustesse märkimisväärse hulga vaba raha, mida kõigi eelduste kohaselt vähemalt osaliselt ka impordi suurendamiseks kasutatakse.