Töökoha loomise toetus startis täie hooga

President Kersti Kaljulaid tutvus mullu novembris osaühingu TNC-Components tootmise ja arenguplaanidega. Uue tööjõu värbamisel kavatseb Kävas asuv mööblitehas kasutada töökoha loomise toetust. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Esimese kuuga on piirkondlikku töökoha loomise toetust taotlenud 14 Ida-Viru ettevõtjat, kes on valmis palkama üle saja pikaajalise töötu. Esimene huviline oli Kävas asuv mööblitehas TNC-Components, kus kevadel läheb käiku uus tootmisliin.

"Programm tuli meile täpselt õigel ajal, sest peame värbama töötajaid uuele tootmisliinile, mis käivitub mais," ütles osaühingu TNC-Components personalijuht Aljona Melter. 

Sobib arenguplaanidega 

Üle saja töötajaga mööblitehase arenguplaanidega sobis ka eelmine riiklik programm 20+, mis võimaldas Ida-Virumaal küsida töökoha loomise toetust 2016. aasta maist 2017. aasta lõpuni. Eesti suuremaid mööblikomponentide, köögi- ja vannitoamööbli tootjaid kasutas seda tootmismahu kasvu tõttu. Tookord oli eelduseks vähemalt 20 pikaajalise töötu palkamine, kuid ei seatud tingimusi töötasu suuruse kohta. 

Uuest aastast startinud ja seekord nii Ida-Viru kui Kagu-Eesti tööandjatele mõeldud toetus on toonud töötajate arvu piiri allapoole. Tööandjale hüvitatakse 12 kuu jooksul 50 protsenti töötaja töötasust, kui ta võtab kahe kuu jooksul tööle vähemalt viis pikaajalist töötut.

Samas kirjutatakse toetuse taotlejatele ette palga suurus: töötasu ei tohi olla väiksem kui poolteisekordne alampalk, mis on tänavu 810 eurot. 

Praegu on pall meie väravas: proovime oma klientide seast leida sobivad inimesed ning nad vajaduse korral välja õpetada.

Anneki Teelahk

"Palganõue algul ehmatas. Samas mõtlesime, et saame pakkuda inimestele kohe suuremat palka, vaatamata sellele, et neil ei ole veel selliseid oskusi, mida meil vaja on. See on inimestele atraktiivsem ja saamegi võib-olla paremad spetsialistid," arutles Melter. Suurem palk esimesest tööpäevast tähendab siiski, et katseaja lõppedes ei saa kohese palgatõusuga arvestada.

Mööblitehas soovib uuele tootmisliinile värvata viis operatoorit ja ühe mehaaniku. Melteri sõnul on positiivne, et ettevõtteid toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel. Iga värvatud töötaja koolituskuludest hüvitatakse vajaduse korral kuni 2500 eurot. "Kindlasti räägime töötukassaga läbi, kuidas me võiksime koolitustoetust kasutada, et uued töötajad kiiremini välja õpetada," ütles Melter.

Eelmisel nädalal toimusid Jõhvis infopäevad, kus tutvustati üksikasjalikult uue töökoha loomise toetuse tingimusi. Infopäevadel osales üle 20 tööandja, teiste seas õmblusettevõtte OÜ Kwintex juhatuse liige Daniel Raja.

"Meile on palganõue natukene raske, sest tegu on tükitööga. Professionaal teenib selle välja, aga inimesele, kes tuleb õmblustööle mujalt, on see keeruline. Samas on töötajate arvu piir − 5 inimest − realistlikum," rääkis Raja, kes pole veel otsustanud, kas kasutab uut riiklikku toetust või mitte.

Jaanuaris esitas töötukassa Ida-Virumaa osakonnale taotluse 14 ettevõtet, kes on loomas üle saja töökoha. Võrdluseks, et eelmist töökoha loomise programmi kasutas poolteise aasta jooksul kokku 17 tööandjat.

"Me ei tahaks hõisata enne õhtut ehk enne lepingute sõlmimist," ütles töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk. "Praegu on pall meie väravas: proovime oma klientide seast leida sobivad inimesed ning nad vajaduse korral välja õpetada."

Taotlejate seas on nii tööstusettevõtteid kui turismi- ja teenindusvaldkonna tööandjaid.

Lahendab mitu probleemi 

"Soovime, et taotlejad oleksid tõsised tegijad ja loodud töökohad säiliksid ka pärast toetuse lõppemist. Eelmise programmiga loodi 649 töökohta, millest enamik on alles. Ühe tööandjaga olid probleemid ja sellest me ka õppisime," rääkis Teelahk.

Tema sõnul on oluline, et uus piirkondlik toetus koosneb kahest osast: palgatoetusest ja koolituskulude hüvitamisest.

"Kui meie kliendid ütlevad, et nad ei leia sellist töökohta, mida otsivad, siis kindlasti on üks põhjus palk. Saame tööandjale appi tulla, et tal oleks võimalik pakkuda alampalgast kõrgemat töötasu. Näeme, et massiline miinimumpalgaga töökohtade loomine ei ole see, mida inimesed ootavad."

Koolituskulude hüvitamine aitab aga lahendada probleemi, et paljudel klientidel on vananenud haridus või ei ole õpitud oskuste järele praegu tööturul nõudlust.

"Näiteks Eesti Energia koondamisega tulevad tööturule oskustöölised, kes on tegelikult väga head spetsialistid, aga nüüd on võib-olla vaja minna puurmasina tagant puidupingi taha. Kui öeldakse, et kaevurist ei saa puidutöömeest, siis saab küll − meil on see kogemus olemas," rääkis Teelahk.

Töökoha loomise programmis osalemine ei tähenda, et tööandja ei saaks kasutada teisi töötukassa teenuseid, näiteks tööpraktikat või proovitööd. "See on lisavõimalus värvata kvalifitseeritud tööjõudu ja kui inimesel kvalifikatsiooni ei ole, saab teda välja õpetada," märkis töötukassa Ida-Virumaa osakonna tööandjate teenuste juhtivkonsultant Katrin Laar.

Jõhvi büroo tööandjate konsultant Ilja Tverdov tõi välja, et infopäevadel tõstatasid ettevõtjad kõige enam palga teemat. "Paljud muretsesid, et kui inimene näiteks haigestub või võtab hoolduslehe ega teeni poolteisekordset alampalka välja, on risk toetust mitte saada. Sel juhul lükkub makse lihtsalt edasi," selgitas ta.

Töökohtade loomist toetatakse piirkondades, kus registreeritud töötus on keskmisest oluliselt kõrgem. "Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus on veel kasutamata tööjõudu," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa sotsiaalfondist ja seda saab taotleda kuni 2021. aasta lõpuni.