/nginx/o/2019/02/07/11770468t1h3fda.jpg)
Lüganuse volikogu keskkonnakomisjon leiab, et Kiviõlis muret tekitava õhu kvaliteedi parandamiseks tuleks osapooltel maha istuda ning panna paika arengukava, kuidas liikuda edasi nii, et vähendada keskkonnamõjusid. Ja teha seda nõnda, et suurtööandjat mitte põlvili suruda.
Ajendatuna Kanal 2 saatest "Radar", kus räägiti Kiviõli õhu kehvast kvaliteedist, tegi Lüganuse volikogu keskkonna- ja maaelukomisjon vallavalitsusele ülesandeks tuua osapooled ühise laua taha ning panna paika tegevuskava, mis aitaks kaasa olukorra parandamisele.
Lüganuse volikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni aur on seni kulunud probleemsetele kaevandamisküsimustele. Pärast telesaates tõstatatud probleeme − need viitasid nii häirivale lõhnale kui ka alla sadavatele tahmaosakestele, mis omakorda lume mustaks määrivad − süvenes komisjon eelmisel aastal valminud Kiviõli õhu kvaliteedi uuringu tulemustesse ning peab neid häirivateks.
Tegemist on häirivate tulemustega ja olukorra parandamisega tuleb tõsiselt tegelda.
Enno Vinni
2017. aasta 5. maist kuni 14. novembrini tegi OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Kiviõlis õhu kvaliteedi pidevmõõtmisi, mille eesmärk oli hinnata piirkonna välisõhu kvaliteeti. Mõõtmiste läbiviimiseks paigaldati piirkonda teisaldatav konteinerjaam, millega mõõdeti vesiniksulfiidi (H2S), vääveldioksiidi (SO2) ja peente osakeste (PM10) sisaldust õhus. Tulemustest selgus, et H2S tunnikeskmine kontsentratsioon ületas kehtivat tunnikeskmist piirväärtust 236 korral ning ööpäevakeskmist piirväärtust üheksal korral. PM10 sisaldus oli ööpäevakeskmisest piirväärtusest kõrgem kahel korral, SO2 puhul piirväärtust ületavaid sisaldusi mõõteperioodil ei esinenud.
"Tegemist on häirivate tulemustega ja olukorra parandamisega tuleb tõsiselt tegelda," tõdes keskkonna- ja maaelukomisjoni esimees Enno Vinni. Tema sõnul on enim probleeme vana korstnaga, aga muret teeb ka tahke soojuskandja käivitamine ja seiskamine: sel ajal suunatakse suits ja gaasid filtritest mööda ning just sel perioodil on kaebuste, sealhulgas keskkonnainspektsiooni teatatud kaebuste hulk kõige suurem.
OÜ Kiviõli Keemiatööstus Alexela Groupi keskkonnajuhi Andre Zahharovi sõnul on gaaside ümbersuunamine ka nende üks murekoht. Kuna protsessid käivitamisel ja seiskamisel on sellised, et tekkivad gaasid on äkilise loomuga ja lõhuvad filtreid, mille parandamine on väga kallis, siis pole muud lahendust kui nende filtritest mööda suunamine. "Tegeleme praegu tehnilise lahenduse väljatöötamisega, et meil oleks käivitamisi vähem, aga ka sellega, et leida lahendus selle gaasi filtreerimiseks ja puhastamiseks," ütles ta.
Kui praegu lubab keskkonnakompleksluba tahke soojuskandja käivitamist 24 korral aastas, siis Zahharovi sõnul tahavad nad lähiajal jõuda ainult 12 käivitamiskorrani aastas. Ühelt poolt aitab sellele kaasa seadmete uuendamine, aga ka võimalike vigade kiirem leidmine ja nende likvideerimine nii, et selleks ei peaks seadet eraldi seiskama. "Praegu juhtub nii, et me oleme seadme just käivitanud ja siis selgub, et üks kuullaager on kulunud, ning selle vahetamiseks tuleb teha uus seiskamine," rääkis ta.
Peale selle jääb inimestele sageli silma vanast korstnast tulev tume suits. See on tingitud sellest, et oma elektri- ja soojusvajaduse, aga ka linna keskkütte tagamiseks tuleb lisaks gaasidele kütmisel kasutada põlevkivi. Ka sellest soovib tehas tulevikus loobuda.
Eelmisel aastal paigaldatud uus filtrisüsteem, mis oli viimaste aastate suurim keskkonnainvesteering ettevõttes, on end Zahharovi väitel igati õigustanud ning tehase normaalse töörežiimi juures on kõik normi piires ja seal ületamisi ning kõikumisi ei ole.
Keskkonna- ja maaelukomisjoni ettepanek vallavalitsusele oli saada keskkonnaministeeriumist võimalikult täpne hinnang ning kokkuvõte Kiviõli linna ja selle lähiümbruse saasteainete sisaldumisest välisõhus, õhu kvaliteedi piirnormide ületamisest ning saasteainete sadestumisest maapinnale ja seda perioodi kohta, mis annaks adekvaatse pildi muutuste dünaamikast.
Peale selle leiab komisjon, et välisõhu kvaliteeti tuleks muuta mitte ainult tehase juurest, vaid ka linna teistest piirkondadest, kusjuures peale tahkete osakeste tuleks mõõta ka väiksemate osakeste levimist õhus.
"Eri osapooltega tuleks läbi viia ühisarutelu eesmärgiga kaardistada õhu kvaliteediga seotud probleemid ja määrata edasised tegevussuunad olukorra parandamiseks. Peale selle tuleks alustada õhu kvaliteedi parandamisele suunatud tegevuste arengukava koostamist ja sealsed olulised punktid viia valla arengukavasse," rääkis Enno Vinni. Kuna keskkonnakomisjon on seni aktiivselt tegelnud kaevandamisega seotud küsimustega, oli see esimene kord, kui põhjalikumalt süveneti õhu kvaliteeti. Kusjuures selle teemaga peaks Vinni sõnul peale Kiviõli tegelema ka Püssis.
Küll möönis ta, et ettevõtete keskkonnanõuded on õrn teema, kus tuleb leida mõistlikud lahendused ja kompromiss nii, et see ettevõtteid põlvili ei suruks, sest tegemist on siiski piirkonna arvestatavate tööandjatega. "Tuleb leida lahendused ning alustada mõistlikku koostööd murede lahendamiseks," ütles Vinni.
/nginx/o/2019/02/07/11770466t1h6a95.jpg)