Jõhvi lasteaedades rikutakse massiliselt keeleseaduse nõudeid

Vallavolikogu revisjonikomisjoni kontrolli järgi ei vasta Pillerkaaris nõutud tasemele viie töötaja keeleoskus. Kolme maja peale puudub vajalik eesti keele tase kahekümne kaheksal töötajal. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi vallavolikogu revisjonikomisjoni hinnangul eirab lasteaedade juhtkond olukorda, kus hulga töötajate eesti keele oskus ei vasta nõuetele. Vallaasutuse Jõhvi Lasteaiad juht Raili Oks kinnitas, et keeleteema on tähelepanu all.

Eelmise aasta lõpus kontrollis revisjonikomisjon Jõhvi Lasteaedade personaliga sõlmitud töölepinguid. 

Jaanuaris vormistatud kontrollaktist tuleb välja, et töölepingud on korras, küll aga leiti puudusi töötajate keeleoskuses.

Puudub ülevaade

Revisjonikomisjoni esimehe Paul Paasi ja liikme Maris Toomeli allkirjastatud aruandes tõdetakse, et Jõhvi lasteaedades rikutakse massiliselt keeleseadusest tulenevaid nõudeid.

Kontrollaktis seisab, et lasteaedade personalijuhi väitel ei vasta keelenõuetele üheksa töötajat, kellele on antud tähtaeg nõutud taseme omandamiseks. Kui komisjon tutvus personali keeletaseme vastavuse tabeliga, tegi ta aga järelduse, et vajalik tase puudub Kalevipoja majas üheksateistkümnel, Sipsikus neljal ja Pillerkaaris viiel töötajal.

Jaanuaris toimunud pedagoogilises nõukogus tuletasin töötajatele meelde, et hiljemalt 2020. aastaks peab kõigi keeleoskus vastama nõuetele. 

Raili Oks

Arvestades, et Jõhvi lasteaedades töötab 140 inimest, on keeleoskusega probleeme viiendikul töötajatest.

"Personalijuhil on aegunud andmed, puudub ülevaade, kui palju on keeletasemele vastavaid töötajaid, kes hetkel õpivad, millal nad sooritavad eksami jne. Komisjoni liikmetele arusaamatuks jäänud küsimustele personalijuht vastata ei osanud. Komisjon tegi pärast tabeliga tutvumist järelduse, et juhtkond ei tegele jooksvalt personali keeletaseme tõstmisega vajalikule tasemele," tõdetakse kontrollaktis.

Komisjoni hinnangul on Jõhvis probleemiks vene kodukeelega laste eesti keele tase koolitee alustamisel, mis raskendab eesti keeles õpetatavate ainete omandamist koolis.

"Selle probleemi lahendamiseks ja leevendamiseks ongi ette nähtud vastavad õppekavad ning reeglid lasteaialastele eesti keele omandamiseks. On ilmselge, et seda eesmärki on võimatu täita olukorras, kus lastega töötavad inimesed ise ei vasta keeleseadusest tulenevatele nõuetele."

Revisjonikomisjon soovitab vallal kaaluda tõsiseid meetmeid Jõhvi Lasteaedade praeguse juhtkonna ja teiste spetsialistide suhtes, kes on jätnud kohustused pikka aega täitmata. "Samas tuleks eesti keelt vajalikul tasemel mitte valdavatele töötajatele organiseerida eesti keele täiendusõppe võimalus. Täiendusõppest keeldujatega tuleb töölepingud lõpetada ja leida uued, nõuetele vastavad töötajad," paneb komisjon ette.

Jõhvi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöö nõunik Maria Laanemäe nõustus, et lasteaedade juhtkond peab keeleteemaga tegelema ning jälgima, et töötajad täiendaksid oma keeleoskust nõutud tasemele. 

Laanemäe viitas vene põhikoolile, kes teeb koostööd integratsiooni sihtasutuse ja töötukassaga, pakkumaks töötajatele tasuta keeleõppe võimalusi. "Saan aru, et töö kõrvalt on raske õppida, aga keeleseadus kehtib ja põhjendus, et töötan vene rühmas, ei vabasta seaduse täitmise kohustusest." 

Keeleoskus paraneb 

Jõhvi Lasteaedade juht Raili Oks kinnitas, et töötajate keeleoskus on juhtkonna tähelepanu all ning see on parem, kui revisjonikomisjoni aruandest nähtub.

"Komisjon küll teatas oma tulekust ette, aga viisakas olnuks öelda, milliseid dokumente tahetakse kontrollida. Nii oleksime saanud need valmis panna. Viimati käis meil keeleinspektsiooni kontroll 2017. aastal ja personalijuht näitas tabelit, mis kajastas tookordset olukorda. Kui oleks rohkem aega olnud, oleks saanud teha ka värskema ülevaate," rääkis Oks.

Jõhvi Lasteaedade juht imestas, et temani pole revisjonikomisjoni aruanne siiani jõudnud. "Minu arvates oleks viisakas saata ka kontrollitud asutusele kirjalik tagasiside. Olen kuulnud puudustest, millele aruandes viidati, teistest kanalitest."

Oks ütles, et jaanuaris toimus pedagoogiline nõukogu, kus ta tuletas töötajatele meelde, et hiljemalt 2020. aastaks peab kõigi keeletase vastama nõuetele.

"Jaanuaris pöörasime sellele teemale tähelepanu ning saime uued andmed, kes on õpinguid alustanud ja kes plaanib minna. Praegu õpib mitu õpetajat ja õpetaja abi eesti keelt. Septembris teeme uuesti seire − inimestele peab õppimiseks aega andma," rääkis ta edasistest plaanidest.

Oks lisas, et paar töötajat on pidanud varem ka trahvi maksma, kui keeleinspektsioon on leidnud, et keeletase ei vasta nõuetele.

"Üldiselt võib öelda, et töötajate keeleoskus on üha parem. Uutel inimestel, keda tööle võtame, on nõutud keeletase. Äsja lõppes Sipsiku majas vene rühma õpetaja konkurss ja kahel kandideerijal oli väga hea eesti keele oskus. Üks neist räägib eesti keelt nii puhtalt, et võiks ka eesti rühmas õpetajana töötada."