Korteriühistud vajavad senisest rohkem riigi ja omavalitsuste tähelepanu

Kohtla-Järve, Jõhvi ja Sillamäe korteriühistute esindajate kohtumisel märgiti, et riik on jätnud majade korrashoiuga seotud mured tavaliste elanike kanda ega osuta korteriühistutele praktilist abi. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe korteriühistute esindajad otsustasid ühineda, et juhtida kohalike võimude ja riigi tähelepanu oma probleemidele.

Riik on jätnud majade korrashoiuga seotud mured tavaliste elanike kanda ega osuta korteriühistutele praktilist abi, märgiti kolme linna korteriühistute esindajate kohtumisel europarlamendi liikme Yana Toomiga. Kohtumisel toodi välja korteriühistute kõige põletavamad probleemid.

Ühistute esindajate meelest tuleks kohalike omavalitsuste tasemel luua riigi rahaga komisjonid, kes tegeleksid majades tekkivate konfliktsituatsioonide kohtuvälise lahendamisega, nagu seda teevad töövaidluskomisjonid.

Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni esindav Jelena Muttonen märkis, et kohtuveskid jahvatavad väga aeglaselt ja juristide teenused on kallid ning sageli käib nende palkamine ühistutele üle jõu.

Suurim probleem on võlgnikud

Korteriühistute esindajate sõnul peaksid monopolistid sõlmima soojuse, vee ja gaasi müügi lepinguid iga korteriomanikuga eraldi. Praegu esitatakse korteriühistule kogu maja peale ühine arve. Majades on inimesi, kelle võlad maksab ühistu kinni remonditööde arvelt. See tähendab, et ühistu ei täida seadusega talle pandud kohustust maja korras hoida, vaid kulutab remondifondi kogunenud raha korteriomanike võlgade tasumiseks.

Tekib küsimus, miks ei võiks monopolistid, kes saavad tohutut tulu ja kellel on võimalus juriste palgata, ise võlgu sisse nõuda. "Praegu teeb seadus võlgnikuks korteriühistu, ehkki võlgu on konkreetne isik. Korteriühistu loomise eesmärk on maja korrashoid, tegelikult aga tegeleb ühistu võlgnikega võitlemisega," selgitas Jelena Muttonen.

Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsioonile teeb muret ka välismaalastega seotud probleem: nad ostavad Schengeni viisa saamiseks kortereid kokku, hiljem aga jätavad kommunaalteenuste eest maksmata ning korteriühistud on sunnitud renoveerimistööde tegemise asemel nende võlgu kinni maksma. Ühistud tahavad teada, kuidas kavatseb riik neid aidata selliste isikute üles leidmisel.

Valus küsimus on seegi, miks ei aita riik lahendada probleemi surnud inimeste varaga. Sellistes korterites kogunevad võlad, mis lasuvad koormana korteriühistute õlule.

"Ja kui on olemas kohtu otsus võlgniku korteri müümise kohta, siis tuleb anda korteriühistule selle korteri ostueesõigus," avaldas Jelena Muttonen üldist arvamust. "Samuti peaks ühistul olema õigus võlgadega korteri müügiks korraldatud oksjonil anda oma nõusolek või mittenõusolek müüa korter inimesele, kes oma endises elukohas võlgu oli."

Mitte ainult nõuda, vaid ka aidata

Ühistute esindajate kohtumisel märgiti, et korteriühistute juhtidele esitatakse rangeid nõudmisi erihariduses, kuid puudub ühtne õppekava, et saada sertifikaat, mis annab õiguse sellist tööd teha. Säärane õppekava on tarvis koostada ning seejuures tuleks anda kõikidele enda valitud ametis vähemalt 3 aastat (see tähendab teist ametiaega) töötavatele isikutele võimalus saada see sertifikaat lihtsustatud kava järgi.

Sillamäe korteriühistute huve esindav Gulnara Sidorenkova märkis, et Ida-Virumaa, muu hulgas Sillamäe korteriühistud kasutavad väga vähe KredExi raha, kuna neil on raskusi vajalike dokumentide täitmisega. Riik peab kohustama kohalikke omavalitsusi KredExiga koostööd tegema, et aidata korteriühistuid toetuste taotlemisel.

Muude probleemide hulgas, mille lahendamisel tahavad ühistud kohalike omavalitsuste abi saada, on teede korrashoid. Kohtumisel osalenud on veendunud, et kohalikud omavalitsused peavad osa võtma ühistute omandusse kuuluvate transiiditeede remontimisest ja lumest puhastamisest. Neid teid kasutavad kõik linnaelanikud, nende ülalpidamise kulusid aga kannab millegipärast vaid konkreetne korteriühistu.

Jelena Muttoneni sõnul edastas Yana Toom ühistute küsimused mitmetele ministeeriumidele ja ametkondadele ning tulevikus on kavas nendel teemadel eri tasemetel rohkem kohtumisi läbi viia.