:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2025/05/09/16832479t1h2243.jpg)
Narva-Jõesuu jõeäärsesse kultuurikvartalisse, mille rajamine algab tänavu suvel, kavandatakse järgnevatel aastatel muusikafestivali, mis annaks põhjuse Ida-Virumaale sõita tuhandetele inimestele mujalt Eestist.
MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal rajab järgmise aasta suveks Narva majaka ja jõesadama vahelisele alale promenaadi ja kultuurikvartali.
Suur "koleala" saab uue elu
Praegu lammutatakse seal tondilossideks muutunud endise kalurikolhoosi tööstushooneid ning MTÜ juhatuse liikme Indrek Uudekülli sõnul on tänavuse suve teises pooles kavas alustada seal ehitustöid.
Promenaadi rajamine läheb maksma ligemale kaks miljonit eurot, millest 1,4 miljonit eurot tuleb õiglase ülemineku fondist. Selle fondi piirkondlike algatuste suurprojektide programmist sai Narva-Jõesuu kultuurikvartali projekt komisjonilt nii enim punkte kui ka suurima toetuse.
Kultuurikvartalisse on kavandatud puhkealad, lavad ja sportimisvõimalused, jalutusrajad, tööstuspärandi ekspositsioonid. MTÜ asutajatele Indrek Uudeküllile, Mart Leele ja Illar Kaasikule kuuluvale kinnistule kavatseb nende ettevõte Stendal Haldus tulevikus rajada ka hotelli.
Neljapäeval Narva-Jõesuu ärikonverentsil kultuurikvartali plaane tutvustanud Indrek Uudeküll ütles, et kuue hektari suurune ala korrastatakse, sinna rajatakse tuletorni ja praegu ehitatava muulini viiv promenaad. Selle äärde rajatakse kohvikute kohad ning puhkealad. "Kõige olulisem on kultuuriürituste alade loomine, kus on võimalik korraldada festivali kuni kolmele tuhandele inimesele," ütles ta, märkides, et lisaks luuakse juurde ka parkimiskohti, millest Narva-Jõesuus on puudus.
Sobiv paik suure muusikafestivali jaoks
Uudekülli sõnul vajab Narva-Jõesuu kuurortlinnana lisaks silmufestivalile ja viimastel aastatel Oleg Pissarenko eestvedamisel toimunud dzässifestivalile veel suursündmusi, et sisustada olemasolevate puhkajate aega ning tuua juurde rohkem külalisi mujalt Eestis. "Rajatav kultuurikvartal oleks festivalide jaoks väga hea paik," märkis ta.
Ülioluline on, et kogukond tahaks sellist sündmust.
Raul Ukareda
Koos Uudekülliga oli konverentsi laval ka üks Eesti tuntumaid kitarriste Raul Ukareda, kes on aastaid olnud Haapsalus toimuva festivali "Augustibluus" põhikorraldajaid. See rahvusvaheline festival on kasvanud aasta-aastalt suuremaks ja toob kokku üle 5000 inimese. "Tegemist on kvaliteetse kultuuriga ja meie publikuks on hästi toime tulevad, haritud täiskasvanud inimesed. Kõik festivalide korraldajad võitlevad selliste külastajate pärast," tõdes Ukareda.
Tema sõnul võiks midagi sellist ka Narva-Jõesuus korraldada. "See võiks olla võimalik. Sarnaseid jooni Haapsaluga on päris palju. Tuntud suure ajalooga kuurortpiirkond looduskaunis kohas. Majutuskohad on olemas. Infrastruktuur areneb. Ma tajun ka kohaliku kogukonna valmidust midagi sellist vastu võtta ja toetada. Ülioluline on, et kogukond tahaks niisugust sündmust. Jõuga ei saa midagi sellist korraldada, eriti veel siis, kui korraldajad tulevad väljastpoolt."
Raul Ukareda tõdes, et Tallinnas ja Harjumaal, kus suurem osa Eesti kultuuritarbijaid elab, on Narva-Jõesuu siiamaani üsna vähetuntud paik. "Ka näiteks minu naine ei ole siin veel kunagi käinud. Kui te arvate, et kõik Eestis teavad, et siin on pikk ja ilus liivarand, siis see ei ole nii. Sellest tuleb ikka veel rääkida ja rääkida ning turundusse investeerida," ütles ta.
Festivali sisu ja suunitluse üle tuleb Ukareda sõnul veel mõelda, kuid ta arvas, et žanri poolest ei tasu minna liiga kirjuks ja võiks jääda bluusi ja soulmuusika vahele. "Kui tahad meeldida kõigile, siis võib lõpptulemusena juhtuda, et ei meeldi kellelegi. Kuna me oma valdkonda päris hästi tunneme, võiks ikkagi liikuda samas suunas."
Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin ütles, et linnavalitsus tervitab kindlasti sellist festivali ega näe mingit probleemi selles, et korraldajad mujalt tulevad. Iljin pakkus, et võiks kohe alustada läbirääkimisi, et festivali juba järgmiseks aastaks kavandama asuda.
Indrek Uudekülli sõnul oleks siiski reaalne esimene suurem festival planeerida 2027. aastasse, sest esmalt on vaja kultuurikvartal valmis ehitada.