Narva kolledž pürgib Venemaa eksperdiks
29. jaanuar 2015, 21:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva on venekeelne Euroopa ja peaks oma Venemaa tundmist ettevõtjatega jagama, leiti eile TÜ Narva kolledžis toimunud seminaril, kus tutvustati ideed luua Venemaa ja Euroopa Liidu kompetentsikeskus.
"Kui räägitakse meie maakonnast, siis esmajoones põlevkivist, turismist ja piirist. Põlevkivi kompetentsikeskus on meil juba TTÜ Virumaa kolledži juures olemas. Meie hakkaks rohkem tegelema kahe viimase teemaga ning meie tegevuse keskmes oleksid meie ettevõtjad, et nad oskaksid Venemaa turul toimetada," selgitas TÜ Narva kolledži direktor Katri Raik.
Lisaks Ida-Viru ettevõtjate abistamisele peetakse silmas laiemat koostööd Eesti ja Venemaa, aga ka Euroopa Liidu ja venekeelsete maade vahel. Keskus tegeleks muu hulgas kultuurierinevustest tulenevate kitsaskohtade lahendamisega, ühistegevuste soodustamisega, Eestisse uute investeeringute toomisega, Eesti ja Venemaa ettevõtetele uute turgude tutvustamisega ning eri kultuuritausta tundvate ettevõtlusspetsialistide koolitamisega.
Euroopa Liidu ja Venemaa piiriülese koostöö kompetentsikeskuse rajamiseks sihitakse Euroopa Liidu toetust.
"Mõnes mõttes keerleb kõik Euroopa raha ümber, aga juba praegu on kolledžil tegevusi, mis pole sellega seotud," rääkis Raik, pidades silmas vene keele kui võõrkeele õpetamise kompetentsi, mida läinud suvel rakendati esimest korda Ameerikast tulnud tudengite peal. Ka praegu õpib kolledžis vene keelt 18 ameeriklast, kes jäävad Narva pooleks aastaks.
Ida-Viru maavanem Andres Noormägi rõhutas, et Venemaa ja Euroopa Liidu kompetentsikeskus poleks oluline mitte ainult Narvale ja Ida-Virumaale, vaid kogu Eestile. "On teada, et Euroopa Liidu alanud rahastusperioodil antakse Eestis rahastus 1-2 kompetentsikeskuse loomiseks. Loodan, et Narva kolledži idee õnnestub."
Süstiks eneseuhkust
Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt märkis, et kui mujal Eestis peaks venekeelset keskkonda kunstlikult tekitama, siis Ida-Virumaal on see olemas. "Meie inimesed räägivad vene keelt emakeelena sünnist saati. Praegu on see meie probleem, aga pöörame selle oma tugevuseks."
Sööt arvas, et see mõjuks hästi ka vene inimeste enesetundele, kui väärtustatakse midagi, mida nad oskavad. "Inimesed saaksid olla uhked, et meil on selline keskkond ja keeleruum, mille pärast siia mujalt maailmast tullakse. Lisaks muutub Narva avatumaks, mida rohkem on rahvusvahelist läbikäimist."
Sööt lisas, et ettevõtjaid, kes on huvitatud Venemaal äriajamisest, nõustatakse Eestis ka praegu, aga seda peaks tegema palju rohkem ja süsteemsemalt.
Hea ajastus
Narva logistika- ja tööstuspargi tegevjuht Vadim Orlov ütles, et kuigi Venemaa ja Euroopa Liidu suhted ei ole praegu kõige paremad, on kompetentsikeskuse loomiseks just õige aeg.
"Ka meie tööstuspark alustas siis, kui oli majanduslangus, ja paljud pidasid seda surnult sündinud lapseks. Õnneks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium uskus meisse. Nagu näitas meie kogemus, tuleb kontaktide loomist alustada just madalseisu ajal. Alustades siis, kui suhted paranevad ja saab ellu viia huvitavaid koostööprojekte, oleme juba hiljaks jäänud."
Põhiline põhjus, miks Venemaa ettevõtjad Eestisse tulevad, on Orlovi sõnul turvalisus.
"Nad tunnevad end siin mugavalt ja turvaliselt, sest omavalitsused, maksuamet ja teised asutused ei takista arengut, vaid toetavad seda. Üks oluline aspekt on ka venekeelne keskkond. Kõik ütlevad, et see tekitab väga kummalise tunde: ühelt poolt Venemaa lõpeb ära ja algab Euroopa kultuuriruum, aga kõikjal räägitakse neile arusaadavas keeles. Just seetõttu tuleks Narva luua säärane kompetentsikeskus. Seda enam, et siin on olemas ka piiriülese koostöö kogemus."
Aalto ülikooli väikeettevõtjate nõustamiskeskuse Peterburi esinduse juht Juha Stenholm leidis, et olukorras, kus ettevõtjad otsivad uusi turge Venemaalt, oleks kompetentsikeskus omal kohal. "Meie keskus loodi 1990. aastate alguses, sest kui Nõukogude Liit lagunes, oli Soomes hädasti vaja teadmisi, kuidas ajada äri muutunud olukorras."
Ivangorodi jätkusuutliku arengu keskuse direktor Svetlana Valishvili ütles, et Eesti ettevõtjaid võetaks piiri taga vastu kahel käel, eriti kui nad arendaksid Ivangorodis väikeettevõtlust.
"Meie noored ei taha saada ettevõtjaks, vaid ametnikuks. Tulge keegi ja kas või küpsetage oma leiba, mida me Venemaal väga armastame, olge meie ettevõtjatele eeskujuks. Meil on palju ideid, aga pole tegijaid. Ja võib-olla on teilgi meilt midagi õppida, näiteks ellujäämisoskust," rääkis Valishvili.