Prokurör küsis Kohtla-Järve linnajuhtidele reaalset vangistust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask küsis eile Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi ja endise aselinnapea Jüri Kollo korruptsiooniprotsessil süüdistatavatele reaalset vangistust.
Eile õhtuks jõudis prokurör lõpule oma süüdistuskõnega, mis kestis kolm päeva ning oli 189 lehekülge pikk. Kui selle nädala kolmapäeval toimunud istungil keskendus prokurör Kohtla-Järvel mitme aasta vältel Nikolai Ossipenko firmalt N&V tellitud teede remondi- ja ehitustöödele, kus süüdistuse kohaselt maksis linn rohkem kui 800 000 eurot tööde eest, mida tegelikult ei tehtud, ning fiktiivsetele ehituskonkurssidele, kus väidetavalt võitjafirma oli linnapea Jevgeni Solovjovi poolt juba ette määratud, siis eile keskenduti seigale, mis puudutab väidetavat altkäemaksu ja omastamist.
Loobus süüdistustest
Esialgses süüdistuses oli altkäemaksuga seoses välja toodud kolm episoodi. Üks neist puudutas süüdistuse punkti, kus firma N&V paigaldas betoonist tänavakivid Solovjovi kodumaja ümbrusse justkui vastuteeneks selle eest, et on olnud linna soosingus hangetes osalemisel. Teine süüdistus aga käsitles toona lasteaia Kirju-Mirju renoveerimishanke võitnud firmat Värimal ja selle juhti Vjatšeslav Safonovit. Nimelt leidis süüdistus, et europrojekti raames tehtavad ehitustööd algasid varem, kui olid ette nähtud, ning Värimal sai selle tõttu lisaaega tööde tegemisel. Tingimuste kohaselt oli see 60 päeva, kuid Solovjovi loal võimaldas varem alustamine firmal ehitada 98 päeva. Kui uurimine tuvastas, et seesama Värimal on aga samal ajal ehitanud Solovjovi poja krundile varjualuse, seostas ta need kaks fakti ning prokuratuur tõlgendas seda altkäemaksuna.
Mõlema juhtumi puhul oli prokurör eile siiski sunnitud piisavate tõendite puudumise tõttu neis punktides süüdistusest loobuma.
Ent ta ei loobunud siiski kolmandast altkäemaksusüüdistusest. See puudutab 2009. aasta kevadet, mil Solovjovi telefonikõned olid juba mõnda aega kaitsepolitsei kontrolli all. Toona 7. mail helistas Jevgeni Solovjov ehitusfirma Vekoolis omanikule Vladimir Šatilinile ning palus, kas ettevõtja ei saaks korraldada tema poja suvilakrundile ühe koormatäie liiva ja teise killustikku. Salvestise teksti väljatrükist nähtub, et Solovjov palus ettevõtjal, et too pojalt raha ei küsiks, vaid linnapea lubas tasu osas muu lahenduse leida. Ettevõtja nõustus ning liivakoorem viidi kohale. Killustikku mitte, põhjusel, et killustikku müüv ettevõte sel päeval ei töötanud.
Tasus hankevõiduga?
Prokurör avaldas eile veendumust, et Solovjovil õnnestuski liivakoorma eest tasuda, kasutades selleks Kohtla-Järve linna ja Euroopa sotsiaalfondi raha. Nimelt, kui samal ajal hakati linnas käivitama pikaajalistele töötutele tööharjutuskeskuse projekti, oli tarvis hakata hankeid ette valmistama ning koostama selleks vajalikku dokumentatsiooni. Esimene konkurss hanke ettevalmistaja leidmiseks nurjus ning kui hakati tegema uut, pakkus Solovjov Šatilinile, et tema firma selles osaleks.
Uurimise materjalidest selgub, et Šatilin polnud asjast väga huvitatud, kuid kui Solovjov ütles, et selleks ei pea ta muud tegema, kui vaid linnale arveid esitama, mees nõustus. Süüdistuse kohaselt korraldas Solovjov hanke nii, et Vekoolis võidaks, kutsudes formaalselt osalema veel kaks ehitusettevõtet − Sikfordi ja Tarkapi Grupi −, ning kirjutas kõigile ette, kes mis summat pakkuma peab. Lõpuks Vekoolis võitis, kuid tõepoolest ta hanke ettevalmistamisega tegelikult ei tegelenud. Kõik dokumendid valmistas ette hoopis endine kasiinomängur ja riigivaras Avo Viiol, kes viimastel aastatel ongi hangete ettevalmistamisega tegelenud. Süüdistuse andmetel tegi Viiol seda tasuta.
Prokuratuur tõlgendab teenet Vekoolisele kui Solovjovi tasu nimetatud liivakoorma eest. Summa polnud küll suur − tollases vääringus 11 800 krooni (754 eurot) −, ent selleks kasutati Kohtla-Järve linna raha, mille Euroopa sotsiaalfond hiljem küll projekti rahastajana refinantseeris.
Küsis karme karistusi
Kui prokurör Kalmer Kask eile karistuste küsimiseni jõudis, tõdes ta, et "korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist, mistõttu ühiskonnale on vaja anda selge signaal riigi suhtumisest sellesse kuriteoliiki".
Kase sõnul pole süüdistatavad uurimise käigus oma väärtushoiakuid korrigeerinud ega tegusid kahetsenud, vaid "püüdnud diskrediteerida tunnistajaid, püüdnud näidata end ohvritena, keda on taga kiusatud". Prokuröri arvates on kohtualuste vanus selline, et neid mingite hoiatavate või hirmutavate meetmetega enam ümber ei kasvata, mistõttu ongi ainus võimalus Solovjov ja Kollo reaalselt trellide taha saata.
Kalmer Kask küsis eilse istungipäeva lõpus kohtult Kohtla-Järve linnapeale Jevgeni Solovjovile 2 aasta ja 10 kuu pikkust reaalset vangistust, Kollole aga 4 kuud lühemat karistusaega.
Ettevõtjatest on praeguseks kohtu alla jäänud veel Vjatšeslav Safonov ning tema firma Värimal, keda süüdistatakse fiktiivses konkursis osalemises. Safonovile küsis Kask 2 kuud šokivangistust ja 8 kuud tingimisi.
Jüri Kollo ütles pärast istungit Põhjarannikule, et prokuröri seisukoht ei tähenda veel midagi. "See pole ju kohtuotsus. Prokurör võib rääkida mida iganes, tähtis on ära tõendada," sõnas ta.
Protsess jätkub 25. mail advokaatide etteastetega.