15 Soomes kirja pandud küsimust Eesti erakondadele

Foto: Põhjarannik

Foto: Põhjarannik

Soomlased on taas näitamas võimet oma majandust, poliitilisi tavasid ja eesmärke ühiskonnana põhjalikult uuendada, uuesti leiutada. Peaksime olema tähelepanelikud, sest oleme üsna sarnaste väljakutsete ees.

Soomes käib just praegu uue valitsuse kokkupanek − väikese ajalise nihkega Eesti suhtes. On hea võimalus võrrelda, mida Soomes teistmoodi tehakse. Ja Soomes tehakse nii nende enda varasemate tavade kui ka Eesti tavade ja viimaste valitsuskõnelustega võrreldes väga palju teistmoodi.

Juba Kokoomuse peaminister Alexander Stubb võttis enne oma vahevalitsuse ametisse asumist eelmise aasta suvel seisukoha, et traditsiooni teha pikk ja detailidega ülekoormatud ning nii-öelda hullusärgina töötav koalitsioonileping tuleks tulevikus muuta − koalitsioonileping peaks sisaldama eelkõige peamisi eesmärke ja väärtusi, millest valitsus lähtuda tahab. Nüüd on samasugune plaan, oluliselt konkreetsemal moel, käsil äsja valimised võitnud Keskusta ettevõtja taustaga esimehel ja tulevasel peaministril Juha Sipiläl.

Soome poliitikutel on sama vähe põhjust senisel viisil jätkata kui Eesti omadel. Selg on vastu seina. Majanduskasvu ei ole, avalik sektor on paisunud koormavalt suureks, omavalitsusi on liiga palju ja nad ei tule oma ülesannetega toime, ääremaastumine süveneb, pensionisüsteem ja tervishoid ei ole jätkusuutlikud, rahvastik vananeb. Lisaks on Soomes suureks mureks riigivõlg. Kui veel eelmistel valimistel 2011. aastal püüti valdavalt halva mängu juures head nägu teha, siis nüüd on ilmselt teisiti ja uuendustest pole pääsu.

Peaministrikandidaat Juha Sipilä teatas kohe pärast valimistulemuste selgumist, et kavatseb esiteks vähendada kolmandiku võrra ministrikohtade arvu ning ette valmistada koalitsioonileppe, mis keskendub ainult Soome ees seisvatele võtmeküsimustele. Valitsuse erakondliku koosseisu väljaselgitamiseks saatis ta aga kõigile parlamenti jõudnud parteidele 15 küsimust, millele tuli vastata kirjalikult ja kiiresti.

Lugesin neid küsimusi ega saa nüüd lahti mõttest, et ka meie erakonnad võiksid vastata. Omapoolse panusena tegin järgneva vabakäelise tõlke. Vahetage mõttes sõna "Soome" sõnaga "Eesti" ja te saate aru, miks.

1. Mis võiksid olla visiooni "Soome 2025" avasõnad? Millised oleksid strateegilise valitsusprogrammi viis kuni seitse eesmärki, mis viiksid soovitud visiooni realiseerumiseni?

2. Kui palju ja millisel moel peaks avalikku sektorit kärpima? Millise ajakava pakute riigivõla süvenemise lõpetamiseks?

3. Kas olete nõus, et Soome maksukoormus ei tohi tõusta? Kui jah, siis millised oleksid selle raames teie poolt eelistatud maksumuudatused?

4. Millised on teie konkreetsed sammud uute töökohtade loomiseks, ettevõtluse edendamiseks ja Soome majanduse kasvule seadmiseks?

5. Kas toetate sotsiaal- ja tervishoiureformi läbiviimist? Kuidas uuendaksite riigihaldust ja piirkondlikku haldust?

6. Millised on teie meelest Soome välis- ja turvalisuspoliitika ning rahvusvahelise koostöö kesksed põhimõtted?

7. Millised on Soome peamised eesmärgid Euroopa Liidus?

8. Kuidas parandaksite perede toimetulekut ja millisel viisil olete valmis ühtlustama tuluerinevusi?

9. Kuidas parandaksite inimeste (kutse)oskusi?

10. Kas toetate regulatsioonide ja bürokraatia vähendamist ning julget katsetamist ühiskonna uuendamisel?

11. Kuidas edendaksite rohemajandust, taaskasutusmajandust, jätkusuutlikku arengut ja Soome toitu?

12. Kas kiidate heaks lisatud rahvusvahelise kliimapoliitika põhimõtete lisamise koalitsioonileppesse?

13. Kas teie fraktsioonil on konkreetseid nõudmisi Soome praeguste immigratsiooniseaduste muutmiseks?

Kaks viimast küsimust jätsin kõrvale. Need puudutasid valmisolekut Keskusta juhitavas valitsuses osaleda, valitsuse tegevust uuendada ning võimalikke punaseid jooni koalitsioonilepingu sisu või valitsuspartnerite osas.

Nagu näete, peaaegu kõik Sipilä küsimustes loetletud teemad on relevantsed ka Eestis. Kas üle pika aja oleks meil midagi Soome lahe põhjakaldalt õppida?