Sonda kaevandus mõjutaks loodust rohkem kui inimesi

Keskkonnaekspertide keerulised mudeldamised Sirtsi soole kaevandamisest ohtu ei näita, ent loodus ei pruugi alati mudeli järgi käituda. Foto: Silver Kämärä

Kavandatava Sonda kaevanduse keskkonnamõju hinnanud OÜ Steiger eksperdid hoiatavad, et kuigi prognoosi järgi kaevandamine Sirtsi sood ohustada ei tohiks, võib loodus prognoositust erinevalt käituda.

OÜ VKG Kaevandused ja OÜ Kiviõli Keemiatööstuse Varad ühiselt kavandatav Sonda kaevandus hõlmaks Ida-Virumaal 2239 ha Sonda vallas ja 21 ha Lüganuse vallas ning Lääne-Virumaal 402 ha Rägavere vallas. Mäeeraldiste kogupindala on pisut üle viie tuhande hektari.

Mõlemad ettevõtted taotlevad kaevandamisluba 30 aastaks; OÜ VKG Kaevandused kavatseb aastas kaevandada kuni 2,7 miljonit tonni, Kiviõli keemiatööstusel on luba kaevandada kuni 1,98 miljonit tonni aastas.

Mõju loodusele

Kavandatava kaevanduse keskkonnamõju hinnanud ekspertide sõnul osutus kõige olulisemaks aspektiks planeeritava kaevandusega külgnev Sirtsi Natura 2000 ala, mille mõjutamist tuleb vältida. See on võimalik, kui alustada varakult seiret ning rakendada soovitatud ettevaatusabinõusid ja leevendusmeetmeid. Kui mäetööd ei alga kaitsealale lähemal kui 1,5 km, on võimalik rajada märgala piirile õigel ajal seirekaevud, kus fikseeritakse algne olukord ja võimalikud arengud. Ühtaegu põhjavee seirekaevudega tuleb määrata ka vaatluskohad soovee taseme mõõtmiseks.

Mäeeraldiste piiresse jäävad üheksa kaitsealuse loomaliigi elupaigad ning Uljaste metsiste püsielupaik. Kaevandamise mõju neile määrab suuresti see, kui kaugele jäävad elupaikadest tööstusterritoorium ja infrastruktuuriobjektid. Aruandes käsitletud võimaluste ja välja pakutud transporditrasside korral elupaiku ei hõivata ega läbita, samuti jäävad need elupaikadest ohutusse kaugusse. Ühendusteid ja elektriliinitrasse rajades tuleb tagada lendorava liikumiskoridoride säilimine.

Tööstuskompleksi asukoha valikul kaalutud kolmest variandist hinnati ainult keskkonnakaitselisest aspektist lähtudes parimaks mäeeraldise kirdenurk (Varinurme küla), kus asub kõige vähem looduskaitselisi objekte. Paremuselt teiseks hinnati avamiskoht kaevanduse keskosast (Nüri küla), mis asub asustusest kaugemal ja härib elanikke vähem. See variant on parim ka tehnilises ja majanduslikus mõttes.

Mõju inimestele

Kavandatava kaevanduse lähimad asulad on vahetult põhjasuunas asuv Sonda alevik ning Kiviõli linn umbes kolme kilomeetri kaugusel kirdes; mäeeraldisel asuvad Nüri küla ning mõned Uljaste, Soonurme ja Sirtsi küla majapidamised.

Kohalike elanike arvates on olulisim mõju elukeskkonnale maa-alustest lõhkamistest tekkiv müra ning võimalik tihedam raskeveokite liiklus. Peale selle tunnetavad inimesed, et kaevanduspiirkonna laienedes alaneb nende kinnisvara väärtus. Enim tekitab Sonda elanikele probleemi veevarustuse kallinemine.

Eksperdid leidsid, et leevendusmeetmeid kasutades müra ja tolmu lubatud piirtasemeid ei ületata. Tööstuskompleks soovitatakse rajada asustusest vähemalt pool kilomeetrit eemale ning põlevkivi transpordiks kasutada raudteed või konveierit.

Enne mäetöid soovitatakse teha mäeeraldistel ja nendest poole kilomeetri raadiuses asuvate hoonete ja rajatiste inventuur ning dokumenteerida hoonete seisukord.

Mäeeraldiste territooriumile jääb 14 puurkaevu, kilomeetri raadiuses paikneb 24 puurkaevu ning 1 - 2 kilomeetri raadiuses 30 puurkaevu. Ülemistesse veekihtidesse rajatud kaevudes, mis  asuvad kaevanduse mõjuraadiuses, alaneb veetase oluliselt ning need on vaja asendada sügavamatesse põhjaveekihtidesse rajatavate kaevudega. Kaevude olukorra väljaselgitamiseks on vaja läbi viia revisjon.

Vastuseta küsimused

Keskkonnamõju hindamise käigus kerkisid päevakorda mõned küsimused, millele polnud võimalik ühest lahendust välja pakkuda. Enne kaevanduse projekteerimist tuleb selgitada, kuidas ja kuhu suunata kaevandusest välja pumbatav vesi; kas ja kuidas arvestada kaevanduste rajamisel põlevkivimaardla all paiknevat fosforiidimaardlat ning kas tundlikumates piirkondades on majanduslikult otstarbekas kasutada kaeveõõnte osalist täitmist.

Päriselt selge pole ka see, milliseks kujuneb allmaakaevandamise tegelik mõju Sirtsi soole, sest vaatamata aruandes toodud prognooshinnangutele, modelleerimistulemustele ja hüdrogeoloogiliste analoogiate kasutamisele on võimalik, et mõni märgalaga seotud asjaolu käitub looduses prognoositust erinevalt.