Kohtla-Järvel otsitakse haisu allikaid

Eile tutvustatud esimeste mõõtmistulemuste põhjal veel ühegi ettevõtte poole näpuga näidata ei saa. Foto: Peeter Lilleväli

Keskkonnainspektsioon ja keskkonnauuringute keskus tutvustasid eile tänavu suvel alanud Kohtla-Järve Järve linnaosa õhu-uuringut, mille tulemusena selgub eri saasteainete koosmõju ja võimalused lõhnahäiringut vähendada.  

"Kohtla-Järve linna õhukvaliteedi probleemid olid küllaltki suured juba kümme aastat tagasi; vahepeal need mingil määral leevenesid, ent nüüd on taas teravalt üleval − viie aastaga on õhuteemaliste kaebuste arv tõusnud kuus korda," ütles keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv.

Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusega tellis inspektsioon keskkonnauuringute keskuselt põhjaliku uuringu, millega juba tänavu suvel algust tehti.

Küsitletakse ka linlasi

Kaisa Kesanurm keskkonnauuringute keskusest rääkis, et uuring kestab aasta aega, aruanne valmib tuleva suve lõpuks. Praeguseks on tehtud erisuguseid mõõtmisi linna eri piirkondades kokku 20 mõõtepunktis, lisaks kasutatakse olemasolevate seirejaamade andmeid. Erilist tähelepanu pööratakse lõhnamõõtmistele, sest eesmärk on selgitada välja linlasi häiriva lõhna vähendamise võimalused.

Esimeste mõõtetulemuste põhjal täheldati aeg-ajalt aromaatsete süsivesikute suurenenud sisaldust välisõhus (seda nii VKG tööstusterritooriumil kui Kukruse mäe piirkonnas), ent nende puhul on inimeste lõhnataju oluliselt kõrgemal kui piirnormid, seega häirivat haisu nende süüks panna ei saa. Vesiniksulfiidi kõrgemaid tasemeid mõõdeti samuti VKG territooriumi ida- ja kaguosas ning Kukruse mäe juures. Olulisena märgiti saasteainete kogunemist öisel tuuletul ajal VKG territooriumi ja poolkoksimägede vahele − päikesetõusul hakkab õhk taas liikuma ja need hajuvad.

"Kogu see tööstuspark on omal ajal paigutatud linna suhtes kõige halvemasse võimalikku kohta," tõdes Marek Maasikmets keskkonnauuringute keskusest.

Neidsamu mõõtmisi jätkatakse, ühtaegu on kavas mõõta saasteainete eraldumist ja võtta lõhnaproove otse saasteallikatest ettevõtete territooriumil. Üheks uuringu osaks on ka elanike arvamuse teadasaamine − selleks kaasatakse küsitlusfirma.

Koostöö ettevõtetega 

Aivar Lainjärv toonitas, et uuringu õnnestumiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks on väga oluline koostöö ettevõtetega: "Tahame nende probleemide lahendamiseks teiega seljad kokku panna."

Arutelule kutsutud ettevõtetest olid oma esindajad kohale saatnud üksnes AS VKG, OÜ Järve Biopuhastus ja AS Novotrade Invest; loodetavasti ei keeldu koostööst ka OÜd Mainsail, Portlif Grupp ja Eastman Specialities.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektor Allar Leppind pidas tõenäoliseks, et uuringu tulemuste selgudes tuleb teha päris palju tegevusi ja need võivad ettevõtetele üsna kalliks maksma minna.

"Sellepärast on hea, kui te algusest peale meiega koostööd teete ja asjaga jooksvalt kursis olete," ütles ta.

Sillamäel andis uuring tulemusi

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et varem on sellised uuringud tehtud Harjumaal Muuga piirkonnas ning Ida-Virumaal Kiviõlis ning Sillamäe linnas ja Vaivara ümbruses.

"Sillamäe ja Vaivara uuringu tulemusena on kaks peamist lõhnahäiringu tekitajat − Eesti Energia õlitööstus ja Alexela terminal − rakendanud või rakendamas abinõusid õhuheitmete vähendamiseks. Õlitööstusel on lõhnaheitmete vähendamise tegevuskava, mille nad on lubanud selle aasta lõpuks ellu viia, samuti on ettevõte otsustanud kaks vanemat seadet rekonstrueerida. Alexelat on keskkonnainspektsioon kohustanud lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostama," rääkis ta.

Loodetavasti jõutakse aasta pärast asjalike ja tõhusate abinõudeni ka pikalt haisu käes vaevelnud Kohtla-Järve linnas.