Sillamäe eesti lasteaed tõrjub kolimisplaani
19. november 2015, 19:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sillamäe ainsa eesti lasteaia vanemad kardavad, et linnavõimud viivad rühmad üle linna servas asuvasse lasteaeda. Aselinnapea Eevi Paasmäe ütles, et tühjenevad lasteasutused sunnivad olukorda üle vaatama ja eesti lasteaia kolimine on üks võimalik variant, mida tema siiski ei toeta.
Põhjaranniku toimetusse pöördunud Valentin Korkus märkis, et tema laps käib Pääsupesas juba üle nelja aasta ja plaanis on sinna viia ka väiksem laps. Seetõttu on ta mures lasteaia võimaliku ümberkolimise pärast linna piirile lasteaia Helepunased Purjed hoonesse.
Mõjutab ka kooli
"Olen seisukohal, et eesti lasteaia üleviimine mikrorajooni kividžunglisse oleks samm, mille tagajärjel jääks Sillamäe eesti põhikooli veel vähem õpilasi. Mul on raske seostada lasteaeda hambaarsti kabineti, raamatukogu ja paljude kõrvaliste inimestega. Ei saa unustada ka radooniohtu selles hoones ja seda, kuidas hilisel nõukogude ajal jäid lapsed seal kiilaks."
Korkus pelgas, et eelnevat arvestades on vanemaid raske motiveerida oma lapsi ühest linna otsast teise viima. "Poolt- ja vastuargumente kaaludes valib pere tõenäoliselt kodulähedase lasteaia. Ja meie Sillamäe eesti lasteaed, mille kohta ei saa ka praegu öelda, et ta oleks lastest pungil, lihtsalt kaob. Linnas, kus eestikeelse elanikkonna protsent on nii ehk naa naeruväärselt madal, ei tohi mõtlematult minna selle edasise vähendamise teed ja lähtuda otsuste vastuvõtmisel üksnes Exceli tabelist."
Korkus lisas, et hoone, kus asub Pääsupesa, pole küll mingi arhitektuuripärl ja seal pole basseini ega moodsaid kappe, aga selle kaalub üles hea asukoht peaaegu kesklinnas, suur territoorium, rohelus, eesti põhikooli lähedus ja kodune atmosfäär, mille lasteaia personal on loonud. "Tuleme siia nagu oma koju. Ehk ei tasuks lõhkuda seda, mis on aastatega üles ehitatud? Haridussüsteemi probleemidele tuleks leida mõistlikum lahendus."
Pole põhjendatud
Pääsupesa direktor Sirje Maala ütles, et Valentin Korkus esindab enamiku lastevanemate arvamust − linna piirilt, kus asub Helepunased Purjed, käivad eesti lasteaeda üksikud.
Kokku on kasvandikke ligemale 60, kelle seas eesti lapsed on vähemuses. Rohkem lapsi on segaperedest ja vene peredest, kus vanemad soovivad, et laps omandaks hariduse eesti keeles, rääkis Maala.
Ta lisas, et lasteaias Helepunased Purjed on olemas kõik tingimused, et mahutada ära ka eesti lasteaia rühmad. "Aga asukoht on vanematele päris määrav. Ja meie lasteaia trump on, et see on väike, kodune ning armas."
Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe tunnistas, et linnavalitsus analüüsib praegu olukorda olemasolevates lasteasutustes.
"Peame tõdema, et lasteaedades on väga palju vabu kohti. Et ressurssi paremini kasutada, peame vaatama, mida annab muuta. On arutatud eri variante, ka eesti lasteaia üleviimist. Kaalusime seda varianti pragmaatiliselt − raha seisukohalt −, aga seda põhjalikumalt analüüsides jõudsin tõdemuseni, et see ei ole põhjendatud. Ühelt poolt on ratsionaalsus, teiselt poolt väärtused, mida ei saa rahas mõõta."
Paasmäe sõnul erineb eesti lasteaed teistest linna lasteaedadest selle poolest, et vanemad annavad oma lapse teadlikult väikesesse kollektiivi, oodates heal tasemel lastehoidu ja eesti keele oskust. "See on esimene impulss sulandumiseks eesti kogukonda. Kõik, mida vanemad ootavad, on selles lasteaias olemas."
Paasmäe lisas, et kuna laste arv jätkab kahanemist, on lasteasutuste võrgus muudatused möödapääsmatud. Eesti lasteaia kallale aselinnapea siiski ei läheks.