Jalakäijatele saab saatuslikuks nende endi hooletus

Ükskõik, kui hästi ülekäigurada ka valgustatud poleks, tuleb enne sellele astumist ikkagi veenduda, et teed ületada on ohutu. Foto: Peeter Lilleväli

Novembris hukkunud üheksa jalakäijat ajendasid politsei- ja piirivalveametit pöörduma nii omavalitsuste kui jalakäijate poole, et püüda liiklust ühiselt ohutumaks muuta.

"Kahetsusväärselt oli november Eesti liikluses ääretult traagiline - ühe kuuga hukkus üheksa jalakäijat," pöördus politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher kirjalikult kõigi omavalitsuste poole, paludes üle vaadata ülekäigurajad ning vajaduse korral parandada nende märgistust või valgustust.

Ida-Virumaal on tänavu juhtunud jalakäijatega 42 liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 37 ja hukkunud kolm inimest.

15 neist õnnetustest (14 vigastatut) on juhtunud ülekäigurajal.

Rohkem kui pool õnnetustest, sh enamik ülekäigurajal juhtunuist, on toimunud Narvas.

Kapuutsid ja nutiseadmed

"Elan Jõhvis ja sõidan iga päev Narva tööle - ei saa öelda, et Jõhvi ja Narva liiklus eriti erineks," ütles Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse juht Aleksandr Urb. "Jalakäijad on viimasel ajal igal pool väga hooletuks muutunud: ülekäigurajale astutakse ilma üldse ringi vaatamata, arvatakse, et "ma ju liigun, küll see autojuht mind näeb". Teatakse, et autojuhil on kohustus ülekäigurajal jalakäija üle lasta, ent unustatakse, et liiklusseadus paneb kohustused ka jalakäijatele: enne ülekäigurajale astumist tuleb veenduda, et autojuht sind märkas ja alustas pidurdamist."

Urbi sõnul ei vaevu suur osa jalakäijaid enne sõiduteele astumist isegi pead pöörama. Kes on süvenenud nutitelefoni, kes on sügavale kapuutsi peitunud, kes lihtsalt ei vaata ringi. Valgel ajal on nähtavus parem, ent praegu pimedal ja hämaral ajal, kui tänavavalgustus asfaldilt tagasi peegeldab, võib selline hoolimatus kurjasti kätte maksta.

"Mind õpetasid vanemad, et enne sõiduteele astumist tuleb vaadata alguses vasakule ja siis paremale ning tee keskele jõudes uuesti vaadata," rääkis Urb. "Tänapäeval viiakse lapsi igale poole väga palju autoga, lastel ei teki sellist liikluses osalemise kogemust, nagu tekiks koos vanematega linnas jalgsi liikudes."

Helkur pole iluasi

"Iga liiklusõnnetus on isesugune ja me ei saa alati üheselt väita, et selles on süüdi jalakäija või autojuht. Kindlasti on tegemist mõlemapoolse hoolimise ja arvestamisega, kus juht peab valima sõidukiiruse ja olema tähelepanelik ning jalakäija ennast hoidma ja nähtavaks tegema," ütles Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna juht Kalle Kuusik.

Ka Kuusik tõdes, et järjest enam on liikluses näha jalakäijaid, kelle pilk on naelutatud nutiseadmesse ja liikluses osalemine on pigem kõrvaltegevus, millele ei pöörata tähelepanu. Sarnane olukord on ka muusika kuulamisega, kui inimesel on kõrvaklapid peas ning sõitvat autot ei pruugi märgata. Sõidutee ületamine peab olema vastutustundlik tegevus."

Teise murekohana tõi ta välja helkurite ebapopulaarsuse: "Katkine või kulunud helkur või helkur taskupõhjas ei tee jalakäijat nähtavaks. Tihti mainitakse, et helkur ei sobi mõne riideesemega kokku või on üldse ebavajalik, kuna jalgsi ületatakse teed harva. Helkureid on eri kuju, värvi ja disainiga, vaja on leida vaid endale sobiv. Üksnes nii saab kindel olla, et autojuht pimedal ajal liikuvat jalakäijat näeb."

Aleksandr Urbi sõnul on Narvas helkurikandjate hulk suurenenud, ent selgitustööd tuleb teha pidevalt.

"Jalakäijad peavad endale teadvustama oma hooletuse võimalikke tagajärgi, mitte arvama, et õnnetused juhtuvad teistega, aga mitte nendega. Inimestega tuleb rääkida, rääkida ja rääkida. Oleme hakanud sellele rääkimisele suuremat tähelepanu pöörama, peatame linnas ohtlikult käituvaid jalakäijaid ja vestleme nendega. Kui sellest kasu pole, teeme ka trahvi."