Riik keeras lendorava eestkõnelejatele selja

Lendoravate asustatud leiupaiku jääb aasta-aastalt üha vähemaks. Foto: Rainar Kurbel

Keskkonnaministeerium ei toetanud Eestimaa looduse fondi projekti, millega kavatseti Euroopa Liidust lendorava kaitse meetmete jaoks raha küsida; kolm aastat pole suudetud kinnitada ka lendorava kaitse tegevuskava.

"Ega nende käpp hästi käi," tõdes Eesti lendoravate eestkõneleja Uudo Timm mullu augustis. "Mõned teadlased prognoosivad, et juba 2020. aastaks on nendega lõpp."

Selle sünge ennustuse aluseks on graafikuks joonistatud ajalooline elupaikade vähenemine, kus viimase aja langus on suhteliselt järsk.

Kui Eesti Euroopa Liitu astus, oli meil lendorava asustatud leiukohti üle kuuekümne.

Eelmisel aastal, kui Ida-Virumaal inventeeriti rohkem kui 1100 metsaeraldist, sai selliseid leiupaiku kirja 39.

"Vähenemine on olnud drastiline," ütles Timm.

Vaja põhjalikumat eeltööd

2014. aastal pidas Eestimaa looduse fond (ELF) plaani hakata Life-projekti raames erametsaomanikelt lendoravate elupaiku kokku ostma ja kaitse alla võtma ning taotleda selleks Euroopa Liidult raha. Paraku loobus riik vahetult enne taotluse esitamist maaostu toetamisest, mistõttu ELF pidi projekti ruttu ümber tegema ja muudele kaitsemeetmetele keskenduma. Kiirustades muudetud ja terviklikkuse kaotanud projekt raha ei saanud.

Mullu augustis ütles Uudo Timm optimistlikult, et ELF kavatseb samasse projekti esitada uue taotluse ja loodab seekord paremat tulemust.

Kuigi seekord tehti projekti tihedas koostöös keskkonnaametiga, otsustas keskkonnaministeerium seda mitte toetada.

"1,5 miljonit maksva projekti raames plaaniti koostada soovituslikke metsamajanduskavasid metsaomanikele, viia läbi välitöid, valmistada film lendoravast, püüda loodusest 15-20 lendoravat ning asuda neid tehistingimustes paljundama. Keskkonnaministeerium soovitas projekti sellisel kujul mitte esitada, kuna samasisuline projekt oli kord juba Euroopa Komisjoni poolt tagasi lükatud, ja teha edasises koostöös põhjalikum eeltöö, et tagada eesmärkide efektiivsem saavutamine," põhjendas seda otsust ministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma.

Tema sõnul tuleks eelnevalt astuda olulisi ja konkreetseid samme, et tagada riiklik kaitse püsielupaikadena seni teadaolevates lendoravate leiukohtades.

"Üks eesmärk on uurida erisuguste lendoravapopulatsioonide geneetilist sarnasust (näiteks Soomega). Kui meie lendoravate arvuks praegu loetakse minimaalselt 100 looma, võib iga isendi loodusest eemaldamine nõrgendada niigi habrast looduslikku asurkonda. Täiendavalt on vaja selgitada võimalikud koostöökohad Soomega ja võimaluse korral koostada 2016. aastal kahe riigi ühine Life-projekt kogu Euroopa Liidu lendoravapopulatsiooni kaitseks."

Asjad kulgevad aeglaselt

Eeltööd, millest Aasma nii kenasti räägib, peaks korraldama seesama keskkonnaministeerium.

2013. aasta kevadel ELFis valminud lendorava kaitse tegevuskava pole ministeerium suutnud siiani kinnitada.

"Selle kava eelnõu menetlemine on lõpule jõudmas ja lähiajal saab kava loodetavasti ka kinnitatud," ütles Taimo Aasma. "Kava koostamise protsess on olnud pikk ja põhjalik. Eesmärk on võtta arvesse ning kaaluda läbi võimalikult lai ring ettepanekuid ja ideid, et seeläbi tagada parim tulemus."

Üsna paigal on ministeerium tammunud ka uuendatud kaitsekorraga lendorava püsielupaikade loomisel.

"Praeguseks on nende projektid ette valmistatud, määratud esimesed lendorava elupaikade vahelised liikumiskoridorid riigimetsas, inventeeritud potentsiaalseid lendorava elupaiku ning selgitatud raadiotelemeetriliste uuringutega lendoravale vajaliku elupaiga suurust − see osutus eeldatust kordades suuremaks, mistõttu vaadati põhjalikult läbi kogu senine kaitsekorraldusstrateegia," selgitas Aasma.

Olulisemate tegevustena näebki ministeerium ette lendorava püsielupaikade moodustamist ning potentsiaalsete elupaikade inventeerimist.

"Eelkõige on kiirelt vaja tagada, et säiliks vajalikus mahus liigile sobivaid elupaiku. Tähtsal kohal edasises on maaomanike nõustamine, elupaikade taastamine, kiskluse surve vähendamine. Vajalikud on lendorava taasasustamise uuringud ja lendorava asurkondade isoleerituse uuringud, et nende põhjal viia ellu juba praktilised tegevused."

ELF tegutseb omasoodu

Lendorav on tänavu 1. veebruaril 25aastaseks saava Eestimaa looduse fondi vapiloom.

"Kui riigilt tuge ei tule, peame püüdma teda ise kaitsta," ütles ELFi looduskaitseekspert ja juhatuse esimees Silvia Lotman. "Oleme lendoravapiirkonna kohalike metsaomanikega asja arutanud ja üks võimalus oleks tuua neile loodusturismi abil tulu sisse. Selleks peaksime tegema koostööd loodusturismi vahendavate firmadega, et nad loodushuvilistest välisturiste sellesse kanti suunaksid. Teine võimalus on seotud selliste metsaomanikega, kes ise kohapeal ei ela ja keda huvitab ainult metsast saadav tulu − mõnedki neist oleksid huvitatud oma maa müümisest."

ELF ongi võtnud plaani selliste maade ostmiseks eraisikutelt annetusi koguda. Ja mitte ainult: "Tahame asutada looduskaitselise ühistu, et looduskaitsest huvitatud jõukamad inimesed saaksid selles osaledes ise nende maade omanikud olla," rääkis Lotman.

Plaane, mida metsaomanikega koostöös teha saaks, on ELFil veelgi.

Life-projektist toetuse saamiseks nad oma projektiga kolmandale katsele esialgu minna ei kavatse.

"Kuuldavasti tahetakse Soomes hakata sellest projektist lendorava kaitsmiseks raha taotlema. Võib-olla oleks meil mõistlik nendega liituda," arvas Uudo Timm.