Illuka vald ehitab Koselt Pannjärveni kergliiklustee

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi vald tahab kõigepealt lõpetada pooleli ja projekteerimisel olevad kergliiklusteed; Jõhvi-Kose teelõik nende hulka ei kuulu ja jääb pisut kaugemasse tulevikku.
Jõhvi vald tahab kõigepealt lõpetada pooleli ja projekteerimisel olevad kergliiklusteed; Jõhvi-Kose teelõik nende hulka ei kuulu ja jääb pisut kaugemasse tulevikku. Foto: Peeter Lilleväli

Illuka vallavalitsus plaanib rajada lähiaastatel ligemale 20 kilomeetrit kergliiklusteed ning kutsub Jõhvit ja Kohtla-Järvet ettevõtmisega kaasa tulema, et tee valla piirist ka edasi läheks. 

"Pannjärve ristist Kuremäele kuni valla piirini ja teisele poole kuni Kose raudteeni, kokku umbes 17-18 kilomeetrit," tutvustas Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov kavandatava kergliiklustee kulgemist. "Mõõdistused on tehtud ja projekteerimine juba käib."

Jõhvi-Vasknarva tee äärde Kurtna külasse kavandas vallavalitsus kergliiklusteed juba kolm ja pool aastat tagasi, kui sellekohane detailplaneering algatati. 2014. aastal loodeti tee valmis saavat.

"Detailplaneeringu kooskõlastamine võttis arvatust kauem aega: seal on looduskaitseala ja  maastikukaitseala, samuti tuli pidada läbirääkimisi maanteeametiga. Nüüd on meil projekteerijaga kokkulepe, et Kurtna lõik projekteeritakse ja antakse meile esimesena üle, sel aastal tahame ehitamisega pihta hakata."

Etapi kaupa seda teed ehitataksegi, ikka selle järgi, kuidas õnnestub raha saada.

"Tahame esitada taotluse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi; esimesse etappi küll ei jõua, aga teise kindlasti," ütles Kuznetsov.

Millises suurusjärgus summa võiks kogu kavandatav kergliiklustee maksma minna, ei söandanud ta ennustada. "Natuke odavamaks muudab selle ettevõtmise asjaolu, et tänavavalgustust täies ulatuses ei tule − see tuleb ainult küladesse ja ülekäigukohtadesse."

Jõhvi-Kose tee tuleb tulevikus

Oleg Kuznetsov peab otstarbekaks, et tulevane kergliiklustee valla piiril otsa ei saaks, vaid jätkuks naaberomavalitsuste territooriumil ja ühenduks seal juba olemas olevate teedega.

"Meie projekteerija on juba pöördunud Jõhvi vallavalitsuse poole ning plaanis on sel teemal suhelda ka Kohtla-Järve linnavalitsusega," märkis ta.

Jõhvi abivallavanem Vello Juhkov ütles, et valla üldplaneeringus on Jõhvi-Kose kergliiklustee täiesti olemas ning vajadust selle järele ei eita keegi, küll aga pole see praegu prioriteetide seas.

"Meil on praegu käsil mitu suurt projekti: Puru tee kergliiklustee on projekteeritud ja läheb sel aastal hankesse, Hariduse tänavat hakatakse projekteerima ning järgmisel aastal ehitama − see on eriti oluline, sest seal liigub pidevalt väga palju lapsi −, Kooli tänava kergliiklustee jaoks on rahagi olemas. Linnakülas on vaja tööd lõpetada, selle aasta eelarvesse on planeeritud Jõhvi küla. Kõigepealt tahame teha linnasisesed asumid korralikult ligipääsetavaks, seejärel vaatame ka natuke kaugemale."

Kui pikk teelõik tuleks Jõhvi vallal Koseni ehitada, ei osanud Juhkov täpselt öelda: "Sõjaväeosast Kose raudteeni. Ehitamist planeerides peame arvestama ka seda, kui tihedalt seda teed kasutama hakatakse, kes seda hooldama hakkab ja kust tuleb ehitamiseks raha. Jõhvi-Kose kergliiklustee rajamise muudab keeruliseks ka see, et sealkandis on palju eramaid, samuti riigi või jätkuvalt riigi omandis olevaid maid ning kõigi maaomanikega tuleb kokkuleppele jõuda."

Juhkovi sõnul teeb vald jätkuvalt Illukal tee projekteerijatega koostööd, et hiljem oleks hõlpsam Jõhvi poolt algavat teed Illukalt tulevaga kokku viia.

Kohtla-Järve linnavalitsuse arvamust ei õnnestunud eile teada saada.

Järve külast maanteeni

Kohtla vald on kavandatavale Järve külast algavale kergliiklustee jupile, mis allee kõrval kulgedes Jõhvi - Kohtla-Järve kergliiklusteele välja jõuaks, juba kahel korral ebaõnnestunult raha taotlenud. Nüüd ollakse kolmandal katsel: Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu programmis on nende taotlus sees, programm ise on rahandusministeeriumis kinnitamisel ning loodetavasti juba sel suvel on võimalik ehitust alustada.

"Tee pikkus on umbes kilomeeter, kogu ulatuses on sinna ette nähtud nii valgustus kui pingid," ütles vallavanem Etti Kagarov.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles