Solovjov ja Kollo jäid ka ringkonnakohtus süüdi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ringkonnakohus jättis jõusse otsuse, millega mõisteti süüdi Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ning endine aselinnapea Jüri Kollo, kuid kohus vabastas nad kohustusest hüvitada Kohtla-Järve linnale tekitatud rohkem kui miljoni euro suurune kahju.
Viru maakohus leidis oma mullu oktoobris tehtud otsuses, et Jüri Kollol (70) tuleb linnale hüvitada 840 069 eurot ning Jevgeni Solovjovil (68) ja Kollol solidaarselt 210 200 eurot.
Linn peab ise nõudma
Ringkonnakohus nentis, et maakohtul puudus alus asuda lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise küsimust. Kohus põhjendas seda asjaoluga, et tegude toimepanemise ajal kehtinud avaliku teenistuse seadus nägi ette, et kahjuhüvitisnõudeid süüliselt teenistuskohustusi rikkunud ametniku vastu lahendatakse halduskohtus. Maakohtu otsusest nähtub, et Kollole ja Solovjovile heidetakse sisuliselt ette teenistuskohustuste rikkumist, mistõttu puudus maakohtul ringkonnakohtu arvates pädevus lahendada nende süüdistatavate poolt Kohtla-Järvele ebaseaduslikult tekitatud kahju hüvitamise nõuet kriminaalmenetluses.
"Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Kohtla-Järve linnavalitsust oleks menetlusse kaastatud kannatanuna, samuti ei ole linn esitanud tsiviilhagi. Riigikohus on varasemalt märkinud, et kannatanu nõude lahendamine ilma tsiviilhagita on võimalik ja vajalik üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust ei oleks kannatanu ise võimeline kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohasel või tõhusal viisil esitama või oleks see temale ebamõistlikult koormav," teatas Tartu ringkonnakohus, märkides, et Kohtla-Järve linn on avaliku võimu kandja, kellelt saab eeldada suuremaid õigusalaseid teadmisi ja oskusi, ning puudub igasugune alus arvata, et ta ei ole ise oma õigusi võimeline kaitsma või et see oleks talle ebamõistlikult koormav.
Peale selle leidis ringkonnakohus, et praegusel juhul ei olnud kaitsjatel võimalust esitada vastuväiteid ega tõendeid kahju hüvitise väljamõistmise kohta, mis ei vasta kohtupraktikale.
Mullu sügisel otsuse teinud Viru maakohtu kohtunik Astrid Asi ütles toona, et Kohtla-Järve linn pole tsiviilhagi esitanud, kuid see on mõistetav, sest linnapea Solovjov on ise kahju tekitamises süüdistatav. Seadus annab tema sõnul mõningatel juhtudel kohtule võimaluse mõista kahju välja ka ilma tsiviilhagita ning praegusel juhul on need tingimused täidetud.
Tellimusi mängiti kätte
Süüdistuse järgi esitas Kohtla-Järve linnale teede ehitus- ja remonditeenuseid osutanud ASi N&V juhatuse liige Nikolai Ossipenko 2006. aasta septembrist kuni 2009. aasta augustini linnavalitsusele valeandmeid tehtud remondi-, hooldus- ja korrashoiutööde kohta. Aktides kajastati muu hulgas lepingu raames tehtud tööde objekte, sisu, mahtu, maksumust ja tegemise aega, mis ei vastanud tõele ja mida linn ilma kontrollimata aktsepteeris. Peale selle vormistati tagantjärele ümber tööde vastuvõtu- ja ülevaatusakte, et varjata ülemaksete tegemist. Nende tööde vastuvõtmise eest vastutas Jüri Kollo.
Teine oluline süüdistuse osa hõlmas ainult Solovjovi tegevust, mille kohaselt viis linnavalitsus 2009. aastal eri tööde tegijate ja teenuste osutajate leidmiseks läbi hankemenetlusi ning hinnakonkursse, mille käigus kuritarvitas linnapea Jevgeni Solovjov süüdistuse järgi oma ametiseisundit, mängides linna tellimusi kätte tuttavatele ettevõtjatele.
Tartu ringkonnakohus nõustus maakohtu arvamusega, et Solovjov pani toime süüteole kihutamise. Süüdistuse tekstis kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt seisnes Solovjovi roll iga konkreetse konkursi puhul selles, et tal oli endal ettekujutus, kes peaks olema hanke võitja, ning ta võttis seejärel selle isikuga ühendust ning lõi oma ametiseisundit ära kasutades kõik vajalikud tingimused selleks, et just see isik konkursi soovi korral võidaks, leidis kohus.
Samuti nõustus ringkonnakohus sellega, et Solovjov pani toime omastamise, tehes linnavalitsuse raamatupidamise vahendusel kolmandale isikule väljamakseid. Nende tegemine oli ebaseaduslik, kuna tegelikkuses kolmas isik käsundusaruannetes ja arvetel näidatud töid ei teinud.
Ringkonnakohus nõustus ka sellega, et tõendikogum, mille alusel maakohus nii Kollo kui ka Solovjovi süüdi mõistis, on piisav, et ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Kuigi süüdistatavate kaitsjad viitasid ebamõistlikult pikale menetlusajale, leidis ringkonnakohus, et menetluse lõpetamine ei tule suure avaliku menetlushuvi tõttu kõne alla Solovjovi ega Kollo puhul, vaid ainult samuti kohtu all olnud ehitusfirma Värimal omaniku Vjatšeslav Safonovi puhul. "Viimase puhul on avalik menetlushuvi suhteliselt vähene ja menetluse lõpetamine mõistliku aja riive tõttu igati asjakohane," tõdes ringkonnakohus.
Kriminaalasjas alustati menetlust 17. märtsil 2009 ja asi jõudis maakohtusse 31. detsembril 2012. Solovjovi ja Kollo puhul leidis ringkonnakohus, et avalik menetlushuvi kaalub ilmselgelt üles süüdistatavate õiguste võimaliku rikkumise. "Linnapea ja aselinnapea poolt mitmete aastate jooksul toimepandud ametialased süüteod tekitavad suurt kahju riigi mainele kohaliku võimu tasandil, õõnestades selle usaldusväärsust. Samas Safonovi puhul on tegemist pigem väiksema äriühingu juhatuse liikme konkurentsialase süüteoga, mida oma tähenduselt ei saa võrrelda linnajuhtidele süüks arvatavate süütegude mahu ja hulgaga," seisab kohtuotsuses.
Nii jäeti kehtima Jevgeni Solovjovile määratud karistus viis aastat tingimisi vangistust viieaastase katseajaga ning Kollo nelja aasta ja kolme kuu pikkune tingimisi vangistus samuti viie aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena jäi mõlemale kehtima kolme aasta pikkune keeld töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses.
Solovjov kaebab edasi
Nii Kollo kui Solovjov on oma süüd algusest peale eitanud. Põhjarannikule ütles Solovjov mullu pärast maakohtu süüdimõistva otsuse avaldamist: "Lootsin ikka, et mõistetakse õigeks, sest mina leian, et mingit süüd mul ei ole, ma olen kõike õigesti teinud ja töötanud rahva heaks." Siiani ei ole Solovjov olnud nõus ka ametist lahkuma.
Üks selle kriminaalasja peategelasi, ettevõtja Nikolai Ossipenko, kelle firma heaks uurimise andmetel Kohtla-Järve linnajuhid tegutsesid, suutis aga kohut vältida, sest ekspertiisi andmetel polnud ta tervislikust seisundist tulenevalt võimeline kohtuprotsessil osalema. Ossipenko tõi hiljem süüaluste pingilt ära ka oma firma N&V, mille muutis aktsiaseltsist osaühinguks, mistõttu süüdistatavat firmat enam lihtsalt polnud. Nii pääsesid kohtu alt ka firma juhtivtöötajad.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova ütles eile, et prokuratuuril on veel aega otsustada, kas ta esitab ringkonnakohtu otsuse kohta kassatsiooni riigikohtusse või mitte.
Jevgeni Solovjov ütles eile, et ta on ringkonnakohtu otsusega osaliselt rahul. Ta on nõus selle osaga, mis võtab talt kohustuse hüvitada linnale kahju. "See raha ei läinud minu isiklikuks rikastumiseks, vaid linna teede ja tänavate korrastamiseks, seega kõigi linnaelanike heaks," sõnas ta. Ringkonnakohtu otsuse ülejäänud osaga aga Solovjov enda sõnul nõus ei ole ning kavatseb esitada kassatsioonkaebuse riigikohtule. "Vestlesin juba oma advokaatidega sel teemal ja nad leiavad, et on mõistlik pöörduda riigikohtusse," sõnas ta. Ta lisas, et kuni riigikohtu otsust pole, ei kavatse ta kaaluda ka ametist lahkumist.