Ida-Viru küsimused võtab uus valitsus kiiresti ette

Margus Tsahkna sõnul on praegu poliitiline tahe sisekaitseakadeemia Narva toomiseks olemas ja see tuleb ette võtta. Foto: Matti Kämärä

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees ja uue valitsuse kaitseminister Margus Tsahkna räägib, miks on puhastustuld läbi tegeva Keskerakonnaga valitsust parem teha kui Reformierakonnaga, mida on loota uuelt võimuliidult Ida-Virumaal ja kuidas leida Eesti kaitsepoliitikale rohkem toetust ka siinsete vene keelt kõnelevate elanike seas. 

Praegusest valitsusest räägitakse legendi,  et see sündis sotsiaalministeeriumi suitsunurgas, kus te koos Jevgeni Ossinovskiga pidevalt kokku saite. Millal see mõte teil tuli, et Taavi Rõivas ja Reformierakond tuleks kõrvale tõugata?

Iga sellise suurema poliitilise sündmusega käivad kaasas müüdid. Nagu näiteks seegi, et Mart Laar jättis peaministriks saades isiklikult kõik lehmad seemendamata ja seepärast läks põhja Eesti põllumajandus. Samamoodi on nüüd tekkinud müüt mingist suitsunurgast. Võin ausalt öelda, et sotsiaalministeeriumis ei ole suitsuruumi.

Aga pärast presidendivalimisi hakkas Reformierakonnast tulema väga selget informatsiooni, et sisetüli on läinud väga suureks. Mul ei ole etteheiteid Taavi Rõivasele. Omaenda erakond reetis ta tegelikult. Usaldus hakkas kaduma presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus. Kui peaministri partei oli andnud väga selge lubaduse, et kõik toetavad Eiki Nestorit, aga tegelikult jäi seitse häält puudu, oli see väga oluline märk, et erakonna esimees ei kontrolli oma erakonda.

Hiljem hakkas tulema väga erinevatest kohtadest signaale, et oodatakse ära, kuni tuleb Keskerakonna kongress, ja siis tehakse ära uus valitsus ilma Taavi Rõivaseta. Selge, et kohe, kui kongress oli toimunud, tehti juba väga konkreetseid pakkumisi.

Taavi Rõivas ütleb hoopis, et temal on kindlad andmed, et sotsid ja IRL pidasid Keskerakonnaga kõnelusi juba ammu enne kongressi. Kes siis tegelikult esimene oli?

Valitsused lagunevad alati seestpoolt. See lustlik mänguhoog, mis oli Reformierakonnal kevadel, et neil on kolm presidendikandidaati, nad teevad  suvi läbi kampaaniat ja saavad kõvasti pildile, sai saatuslikuks. Ma hoiatasin Taavi Rõivast, et see võib viia erakonna lõhki. Täpselt nii juhtus  2001. aastal Isamaaliiduga, kes mängis samuti tollal kahe kandidaadi peale, kellest kumbki ei võitnud, ja õige pea pidi tagasi astuma ka Mart Laari valitsus.

Teiseks, valitsuses ei võetud suuri otsuseid vastu juba päris ikka aega. Arutelud olid pigem formaalsed.  Mingid otsused me saime, aga need olid ka jõuga surutud. Pensionireformi puhul näiteks selle kaudu, et ma ütlesin välja, et pensioniiga tuleb tõsta 70 aastani. Ei olnud plaani tõsta 70ni, aga oli vaja  väga selget sõnumit, et see valitsus ei saa enam tegelda vaid peenhäälestusega, meil on demograafiast tulenevalt suured probleemid.

Siis hakkasid tulema signaalid, et Reformierakonnas on ülim rahulolematus omaenda esimehega. See lõhe oli väga kõva. Info oli piisavalt adekvaatne, et saada aru: usaldus valitsuses osapoolte vahel on läbi. Kui usaldus on läbi, siis on vaid aja küsimus, millal see koalitsioon lõhki läheb. Ajalugu näitab ka, et  2001. ja 2002. aastast alates on Reformierakond kuus korda oma partnereid välja vahetanud. See on nagu hoiatuslask pähe.

Kas tunnete end uues koalitsioonis paremini ja usaldus on olemas?

Olen olnud koalitsiooni läbirääkija alates 2007. aastast. Laua taga olles tunnetad väga hästi meeleolu, kas see on sundolukord või millegi koos teha tahtmine. Oleme koalitsioonilepingusse seadnud  suured konkreetsed otsused ja ajaraami. Saame väga selgelt aru, et selle valitsuse eluiga ei ole pikem kui kaks aastat ja kolm kuud. Sellest kaugemale ei ole mõtet eriti midagi planeerida.

Teeme seda intervjuud teisipäeva pärastlõunal ja me ei tea praegu, kuidas laheneb Repinski küsimus. Kui intervjuu ilmub, on asi selge. Milline on teie prognoos ja kas näiteks Repinski lahkumine võib ohustada ka koalitsiooni?

Olen öelnud väga selgelt välja, et maaeluministri küsimus on peaministri otsustamise koht.

Ühed praeguse koalitsiooni püsimise võtmetegelased on riigikogus need 7-8 keskfraktsiooni liiget, kes on Savisaare leeri esindajad. Kas olete mõnes mõttes nende pantvangid ja peate  oma otsuste tegemisel arvestama ka sellega, midas arvavad näiteks nende eeskujud ja liidrid Yana Toom ja Edgar Savisaar?

Me ei arvesta seda. Koalitsiooni tehakse ikkagi nii, et iga erakonna esimees annab oma sõna. Koalitsioonis ei saa päevast päeva töötada mingisuguse hirmuga. Kui koalitsioonilepingut ei täideta, siis tehakse järgmine samm.

Mul ei ole küll praegu mingit alust arvata, et kui Repinski astub tagasi, siis see mõjutaks koalitsiooni käitumist. Meil on ikkagi 56 häält. Majanduskriisist juhtisime me Eesti riigi läbi olukorras, kus meil oli riigikogus vaid 50 häält. Tegime seejuures väga karme otsuseid.  Yana Toom ega Edgar Savisaar ei ole riigikogus.

Tegelikult oleks Repinski olnud valitsuses Savisaare silm ja kõrv?

Ma ei tea seda. Ma ei tunne Repinskit isiklikult.

Kas te pole veel ühes valitsuses olles tuttavaks saanud?

Me oleme tuttavaks saanud. Aga nagu ma aru olen saanud, siis nii Keskerakonnale kui Jüri Ratasele tulevad tema puhul päris mitu asja üllatusena. Seda vähem tean mina neist asjadest.

Ma rõhutan, et koalitsioon tehes ei tegeldud erakondade ühinemisläbirääkimistega. Me oleme täiesti erinevad erakonnad. On selge, et Keskerakond teeb läbi väga olulist muutust. See ei toimu üleöö nii-öelda nipsust.

On selge, et Jüri Ratas ei ole Edgar Savisaar.  Ma tunnen Jüri Ratast. Ta on Eesti mees, kellele läheb väga korda see, kuidas Eestil läheb. Praegu me näeme Keskerakonna muutumist ja puhastustuld. Ka mind huvitab väga, kuhu see lõpuks välja jõuab.

Minu asi on viia ellu IRLi programmi ja see on praeguses koalitsioonilepingus esindatud märksa tugevamini kui eelmises.

Kas olete IRLis kaalunud selliste endiste liikmete nagu Hants Hindi, Vjatšeslav Akimovi, Jüri Uti ja veel mitme teise erakonna liikme staatuse taastamist?

Taastamist?

Need nimed ei tule teile tuttavad ette?

Ei.

Nad visati 2002. aastal Res Publicast välja selle eest, et nad tegid Kohtla-Järvel koalitsiooni Keskerakonnaga. 

Ei, seda teemat pole üldse arutatud.

Nüüd teete te ise riigis koalitsiooni Keskerakonnaga, kus üks võtmefiguure on samamoodi Valeri Korb nagu ka 2002. aastal Kohtla-Järvel. Kas need on erinevad Keskerakonnad?

Me räägime erinevatest asjadest. Minu käest on sama küsitud Tallinna teemadel.  Ma vaatan huviga, mis saab Tallinna juhtimisest. Eelseisvad kohalikud valimised annavad selle kohta selge pildi. Ma arvan, et Tallinna jaoks oleks igal juhul väga hea, kui ei jätkuks ühe erakonna diktaat. Ükspuha, kes on selle erakonna esimees.

Erkki Raasuke on öelnud, et Eesti arengu suureks piduriks on see, et meil on riik, kes ajab oma asja, ja selle kõrval on Tallinna linn, kes elab täiesti oma elu. Sünergiat ei teki. See on jäänud täiesti kasutamata.

Keskerakonna ainuvõim on ka Ida-Viru linnades. Miks Eesti pika staažiga valitsusparteil IRLil pole Narvas, Kohtla-Järvel ega Sillamäel volikogudes mitte ühtegi oma erakonna liiget?

Meil ikka on siin kandis neid olnud. Ants Pauls möllas Narvas kõvasti.

Sellest on juba palju aastaid möödas.

Ega siin kandis pole meil olnud väga tugevat kanna kinnitamise võimalust. Aga praegu teeb Viktoria Ladõnskaja siin väga tublit tööd. Ta käis ka sel nädalal Narvas.

Kas ta tuleb Narva kandideerima?

See on lahtine. Me pole veel otsustanud, kas ta kandideerib Narvas või Tallinnas.

Aga eks Keskerakonna valijate seas on palju vene keelt kõnelevaid  inimesi ja sotsid teevad ka kõvasti tööd, et neid oma poole võita. Ma pean selles valitsuses strateegiliseks ja ka julgeoleku küsimuseks, et kõik inimesed, kes elavad Eestile kaasa, on meile väga tähtsad. Ükspuha, kas nad räägivad eesti või vene keelt. Aga nendele inimestele hariduse, töö ja kõigi muude võimaluste andmine käib eesti keele kaudu. See on meie erakonna põhimõte.

Koalitsioon lubab teha ka eraldi Ida-Viru programmi. Mida see konkreetselt peaks sisaldama?

Üks oluline teema on eesti keele õpetamise parandamine ja sealhulgas eesti keele maja rajamine Narva. Palju on räägitud siia kanti riigiasutuste toomisest, aga seda on seni vähe tehtud. Isamaa on pikalt ajanud ka sisekaitseakadeemia ületoomist Narva, kuigi see on tekitanud palju vaidlusi. Me saame aru, vastuseis on olemas − mugav on, kui see on Tallinnas −, aga see oleks märgiline ja sisuline otsus.

Me tahame suunata siia senisest rohkem riigi investeeringuid. Oleme kokku leppinud, et vaatame üle kinnitatud Euroopa Liidu raha jaotamise kava − selle osa, mida on võimalik veel muuta. Samamoodi tahame teha rohkem investeeringuid Ida-Virumaa infrastruktuuri. Peame tegema otsuseid teede parandamiseks.

Jõhvi ja Narva vahelise maanteelõigu neljarealiseks ehitamise kavatsust koalitsioonileppes kirjas pole?

Oleme sellest rääkinud. Koalitsiooniläbirääkimistel olid meil ka maanteeameti esindajad laua taga. Tahame vaadata, et me ei ajaks mingit udujuttu, vaid võtta ette need asjad, mida me tõepoolest suudame vähem kui kahe ja poole aastaga ära teha. Et see oleks rahaga kaetud ja seda oleks võimalik ellu viia.

Sel nädalal pannakse kokku valitsuse saja päeva tegevuskava. Ida-Viru programm on üks asi, mille võtame valitsuskabinetis ette ja räägime nii selgelt läbi, et saame siia tulles öelda, et need ja need asjad on seal sees.  Samas sisekaitseakadeemia ületoomise otsus on leppes kirjas.

Kas on reaalne, et see juhtub kahe ja poole aasta jooksul, teades, et ületoomisega seotud kulud ulatuvad 50 miljoni euroni?

Lauale pandud summad on ulatunud ka 70 miljonini. Olen näinud ka 25 miljonit, mis tundub mulle tunduvalt realistlikum. Eelmise valitsuse siseminister ajas seda protsessi vaikselt selles suunas, et sisekaitseakadeemia jääks Tallinna. Aga praegu on poliitiline tahe selle Narva toomiseks olemas ja see tuleb ette võtta. Uus siseminister peab seda nüüd vedama.

Urmas Reinsalu on rääkinud tuhande riigiga seotud töökoha ületoomisest Ida-Virumaale. Kas see on praeguse valitsuse jaoks aktuaalne? 

See on jätkuvalt aktuaalne.

Kuidas seda reaalselt ära teha õnnestub, kui erilist entusiasmi pole ilmutanud keegi, keda see justkui võiks puudutada. Näiteks Eesti Energia peakontori inimesed. Ka teie oma erakonnakaaslane  keskkonnaminister Marko Pomerants ütleb, et temal pole ministeeriumi üksustest midagi kolida.

Ma olin eelmises valitsuses sotsiaalkaitseminister. Ma nägin, et kui lihtsalt küsida, mida võiks viia, siis saab väga adekvaatse analüüsi, et pole võimalik midagi viia. See asi peab käima teistpidi. Kui on poliitiline otsus, et me viime, siis viiaksegi. Koalitsiooniläbirääkimistel oli meil ees terve nimekiri asutustest, mida tegelikult poliitilise tahte korral on võimalik viia. See on ka üks teema, mille me võtame valitsuses ette. See nõuab valitsuse otsust, see asi ei saa teistpidi käia.

85 protsenti töölkäijatest hakkavad 2018. aastast kehtima hakkava maksuvabastusega rohkem raha saama. Suurenevad riigi investeeringud Ida-Virumaale, raha saavad juurde põllumajandus, omavalitsus, õpetajad ja nii edasi. Kust te võtate vajaliku raha kõigi uue koalitsiooni kavatsuste täitmiseks olukorras, kus majanduskasv jääb nulli ja ühe protsendi vahele? 

Kui vaadata koalitsioonilepingus kokkulepitud üksikuid asju, siis saab alati öelda, et raha ei piisa. Kui aga vaadata tervet pilti, siis me tõmbame raha käibesse. Näiteks ettevõtte tulumaksu langetamine 20 protsendilt 14-le toob seisva raha reaalselt käibesse. Meetmeid on päris mitu.

Kas võtate laenu?

Ma arvan, et võib-olla ei peagi isegi niivõrd laenama, vaid saame võtta kasutusele neid reserve, mida me oleme kogunud, ja samal ajal paneme raha tagasi riigiettevõtete müümise või börsile viimise kaudu.

Samal ajal ei ole põhjust salata, et mõningaid asju me ka maksustame rohkem. Näiteks lahjema alkoholi, mis on seni eri põhjustel madalamalt maksustatud.

Autod maksustate mitu korda?

Automaksu me ei tee. Selle üle oli väga põhjalik vaidlus. Me ei toeta kunagi automaksu.

See on puhas sildi küsimus.

Ei, see on sisuline küsimus. Rahandusministeerium on eelnevatel aastatel eelarveläbirääkimistel igasuguse poliitilise surveta pannud lauale ka automaksu. Eestis on autod teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes madalalt maksustatud. Selle pealt on tahetud riigile raha võtta. Minu seisukoht on olnud kogu aeg, et Eesti inimestele on auto olnud tarbeese, mida on vaja, et pääseda liikuma.

Me planeerime nüüd lõivusugust ühekordset tasu esmase registreerimise puhul. Praegu käivad vaidlused. Rahandusministeerium pakub välja mitu varianti. Meie pakkusime, et maksta tuleb iga auto puhul vaid esmasel registreerimisel. Praegu kaalutakse ka võimalust tasuda igakordsel võõrandamisel. Kas võimsuse või CO2 pealt. See on teine asi, see ei ole päris automaks. See on pigem tarbimise mõjutamine.

Ma arvan, et majanduses tervikuna ei näe me veel poole aasta pärast positiivseid ilminguid. Kevadprognoos ei tule väga hea. Meid mõjutab väga palju see, mis meie ümber toimub. Aga meie idee on tuua rohkem raha käibesse ja tõmmata nõnda majandus käima.

Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps ja teisedki selle partei võtmefiguurid on nimetanud eelmise valitsuse kaitsepoliitikat sõjahüsteeria õhutamiseks. Kas see jutt on nüüd läbi ja kuidas teie selliseid väljaütlemisi hindate?

Üks asi on filmida oma valimisreklaami hävitajate taustal ja käia tanki peal ilutsemas ning kütta propaganda kaudu üles sõjahirmu. See on asi, mis pole ka mulle kunagi istunud.

Teine asi on teha reaalseid samme, et meie reaalne kaitsevõimekus tõuseks. Kas või seesama äsjane õppekogunemine "Okas". Tahtsin näha, kas saame tegelikult reservist mehed-naised kätte  24 tunni jooksul. Kuidas käsuliin töötab, kuidas suudame neid inimesi leida ja informeerida. Tulemus oli minu meelest suurepärane: 88 protsenti tuli kohale ja kõik üksused olid lahinguvõimelised. Ühiskond reageeris sellele normaalselt.

Meie erakond on aastaid seisnud selle eest, et kaitsekuludeks on vaja eraldada kaks protsenti SKTst. Nüüd lisaks veel ka liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud ja kaitseinvesteeringud. Praegu ei vaidle selle vajalikkuse üle enam ükski suurem erakond.

Ligi 90 protsenti eesti keelt kõnelevaid inimesi toetab liitlasvägede tulekut ja kaitsekulutuste suurendamist. Peaaegu sama palju Eesti vene keelt kõnelevaid elanikke on aga sellele põhimõtteliselt vastu. Sellega on aastaid haakunud ka osa Keskerakonna liidrite retoorika. Kuidas oleks võimalik vene keelt kõnelevaid inimesi rohkem Eesti kaitsepoliitika toetajateks saada?

Ma arvan, et hoiakute muutmise võimalus avanebki nüüd Keskerakonna võimuletulekuga. Edgar Savisaare aeg on läbi. Mina ei oleks Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga mitte mingil tingimusel koostööd teinud.

Keskerakonnal on võimalus öelda oma valijatele välja needsamad sõnumid, milles me oleme kokku leppinud. See on võimalus, sest kui vene keelt kõnelevad inimesed usaldavad Keskerakonda, siis nad ka kuulavad nende poliitikuid.

Kui uurida vene inimeste käest, siis keegi ju ei taha sõda. Kui näiteks peaminister selgitab väärikalt meie kaitsepoliitikat, siis see ongi üks võti mõistmiseks. Kuigi eks see võtab aega. Aga ma usun, et ka näiteks sisekaitseakadeemia toomine Narva või 1100 Briti ja Prantsuse liitlaväelase  tulek Tapale jätab positiivse jälje.

Kuidas te selgitate inimestele, kes vaatavad peamiselt vaid Venemaa telekanaleid, mis on lahti, et siia tuleb üle tuhande teiste riikide sõjamehe?

Ma arvan, et inimesed saavad aru, et kui ühelt poolt käivad ettevalmistused − me ju näeme väga hästi seda jõudu, mis meie piiri taga liigub −, siis tuleb siia panna vastukaal selleks, et oleks rahu. Tulebki öelda, et me tugevdame oma kaitsevõimet selleks, et tagada rahu, mitte minna sõtta. Sellest loogikast peaks ajalugu vaadates kõik aru saama.